JUHTKIRI ⟩ Nordica kahjum tuleneb mitmest halvast asjaolust

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Nordica tuletab meelde Estonian Airi lugu.
• Kas Eesti ei suudagi rahvuslikku lennukompaniid hallata?
• On nukker, et Nordicaga saab Tallinna lennujaama 30st sihtkohast vaid ühte - Rootsi.

Riikliku lennuettevõtte Nordica kahjum sunnib küsima, kas Eesti riik ei suudagi oma lennundust korraldada või on Nordica probleemid ühekordsed ja lahendatavad.

Kevadsuvine hooaeg ei toonud Nordicale tulu, vaid kahjum süvenes. Esimese poolaasta kahjum oli 7,2 miljonit eurot, mis pani ka kliimaminister Kristen Michali tegema firmas erikontrolli. Esialgsed andmed lubavad oletada, et Nordica kahjumi põhjustasid firma laienemisplaanid.

Paraku eelneb Nordica kahjumiteatele lugu rahvusliku lennukompanii Estonian Airiga, mis tegutses aastail 1991–2015. Ent 2015. aastal viis valesti antud riigiabi, mis eksis Euroopa Komisjoni reeglite vastu, pluss halb juhtimine, selleni, et Eesti rahvuslik uhkus oli sunnitud välja kuulutama pankroti. Samal aastal alustas tegevust Nordica.

Riigiabi andmise küsimus on keeruline, sest Euroopa Komisjon nõuab turu solkimise vältimiseks riigiabi andmise täpset doseerimist. Teisalt on riikliku lennundusfirma idee just mitte lähtuda ainult turureeglitest, vaid pakkuda neid liine, mis on riigile ja selle inimestele strateegilise tähtsusega. Michali otsus praegu riigiabi mitte anda tundub olevat õige, sest Nordicale ei ole vaja juurde põhimõttelist tülivõimalust Euroopa Komisjoniga.

Küsimus ongi nüüd selles, kui palju on Nordica kriisi mõjutanud üldine kontekst ja kui palju halvad otsused kohapeal.

Ent probleem lennuliiklusega jääb. Nordica suutis seni Eesti riigile kasumit teenida ja olla rahaliselt riigile seega väärtuslik. Samas on rahvusliku lennukompanii vajalikkuse puhul alati rõhutatud, et säärase lennukompanii mõte on head ühendused Euroopaga. Kuid praegu saab tavaline eestlane Nordicaga lennata Tallinnast vaid Stockholmi ning firma teenindabki Rootsi siseliine. Tallinna lennujaama andmeil saab regulaarsete lennuliinide kaudu otse Eestist välja lennata 30 sihtkohta. Nordicale kuulub järelikult neist vaid üks. Brüssel Nordica sihtkohtade hulka ei kuulu, ometi on Euroopa keskusega ühendus Ukraina sõja ajal väga oluline, kuid lennuk sinna väljub Tallinnast vaid ülepäeviti.

Samas tuleb möönda, et on mitu objektiivset põhjust, miks on Eestis lennuliikluse korraldamine keeruline. Eesti turg on väike, mis ei anna palju lootust siit lennates suurt raha teenida. See aga tähendab väiksemat konkurentsi ja sellest tulenevalt kõrgemat hinda.

Teiseks on lennuliiklust negatiivselt mõjutanud koroonapandeemia ja sellele järgnenud Ukraina sõda. Koroonapandeemia jättis lennufirmad suures osas maa peale ja taastumine sellest võtab aega. Ukraina sõda tähendab aga lääne lennufirmadele Vene õhuruumi sulgumist ja see toob omakorda kaasa pikemad lennud. Sinna otsa kõik see, mis on seotud inflatsiooni ja hinnatõusuga.

Küsimus ongi nüüd selles, kui palju on Nordica kriisi mõjutanud üldine kontekst ja kui palju halvad otsused kohapeal. Siin peab mängu astuma Nordica uurimiseks palgatud konsultatsioonifirma. Võib-olla on võimalik Nordica päästa ja keerata firma kasumisse. Igal juhul ei tohi venitada kummi, nagu tehti aastaid Estonian Airiga, vaid käituda tuleb otsustavalt. Ukraina sõja taustal ei tohi riik lubada endale halbu otsuseid, sest sellest kaotavad kõik.