JUHTKIRI ⟩ Uus nädal tõi vastakad majandusuudised

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti majandus on tõenäoliselt põhjast läbi käinud.
• Majanduslangust on oodata aasta kokkuvõtteski.
• Majandust pidurdavad täiendavalt järgmise aasta maksutõusud.

Uus nädal tõi majanduse kohta omajagu vastakaid uudiseid. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanes esialgsetel andmetel ka teises kvartalis, samas inflatsiooninäitaja tõus pidurdus järsult. Need näitajad ei väljenda siiski kogu tõde.

Tegelikult on majandus nüüd tõenäoliselt põhjast läbi käinud. Statistika­ameti esmase hinnangu põhjal jätkus teises kvartalis küll​ SKT langus ja möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes SKT ligikaudu kolm protsenti, ent varasemate perioodidega võrreldes on majandus­langus veidi aeglustunud. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT jäi samale tasemele kui tänavu esimeses kvartalis.

Tegemist on loomulikult kiir­hinnanguga, mis võib veel suuresti muutuda. SKT kohta saame täpsemad andmed augusti lõpus.

Tõenäoliselt pole olukord kuigi palju parem ka kolmandas kvartalis. Nii on oodata majanduslangust aasta kokkuvõtteski – SKT jääb keskmiselt madalamaks kui möödunud aastal. Hinnanguid on erinevaid, aga näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) värske prognoosi järgi langeb Eesti SKT sel aastal mullusega võrreldes 1,2 protsenti.

Eile tuli Eurostatilt aga paremgi uudis, Eesti juulikuu inflatsiooni kiirhinnang. Selle järgi oli harmoneeritud tarbijahinnaindeksi kasv võrreldes möödunud aasta sama kuuga pidurdunud märgatavalt, 6,3 protsendi peale. Veel juunis ulatus näitaja üheksa protsendini ja mais üle kümne protsendi.

Samas on seegi vaid üks näitaja, mis tegelikult ei paljasta hinnatõusu dünaamikat. Nii kasvasid hinnad nende 12 kuuga, kui Eesti inflatsioon oli 6,3 protsenti, pool aega ehk juulist jaanuarini 2,4 protsenti, teise poole ehk alates jaanuarist aga hoopis 3,8 protsenti. Seega on tarbija jaoks inflatsioon viimasel poolel aastal hoopis kiirenenud. Aasta teiselt poolelt peaks olema loota hinnatõusu mõningast pidurdumist.

Euroala kangekaelne alusinflatsioon ja endiselt kasvav majandus võib anda Euroopa Keskpangale kindluse septembriski intressimäärasid tõsta.

Euroalas inflatsioon küll pidurdus, kuid alusinflatsioon, mis ei võta arvesse teistest kõikuvamaid toidu- ja energiahindu, oli juulis 5,5 protsenti. Umbes sarnasel tasemel on see püsinud juba sügisest saadik. Euroala majanduski kasvas teises kvartalis, küll kõigest 0,6 protsenti võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Kangekaelne alusinflatsioon ja endiselt kasvav majandus võib anda Euroopa Keskpangale kindluse septembriski intressimäärasid tõsta.

Intressimäärade tõus ei tähenda meie majanduskasvule tulevikuvaates midagi head, vaid vajutab sellele vähemalt esialgu lisapiduri. Järgmiselt aastalt ootab IMF Eestile siiski juba ligi kolmeprotsendist kasvu.

Täiendavalt pidurdavad majandust ka järgnevate aastate maksutõusud. Eesti Panga arvutuste järgi aeglustab käibemaksu tõus järgmisel aastal majanduskasvu 0,4 protsendi võrra. Hinnatõusule annab see aga ligi kahe protsendi võrra hoogu juurde. Majanduskasvule töötab vastu ka valitsuse plaan kärpida riigieelarve kulutusi.

Meenutame, et maksutõus oli suuresti vajalik vaid seetõttu, et kinni katta nii-öelda maksuküüru kaotamisest riigieelarvesse tekkinud auk. Mõistlik oleks olnud see majanduse jaoks sedavõrd eba­stabiilsel ajal edasi lükata.