JUHTKIRI ⟩ Eesti riigireiting kukkus alla

Urmas Nemvalts joonistab. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Fitchi otsus Eesti riigireitingut alandada pole üllatav.
• Praegused meetmed konkurentsivõimet ei paranda.
• Maksutõusud saevad lõpuks oksa, millel istume.

Reitinguagentuur Fitch langetas Eesti pikaajalise riigireitingu seniselt tasemelt AA- ühe astme võrra allapoole tasemele A+.

Mida me peaksime siit järeldama? Eeskätt seda, et riigi rahaasjad pole korras, majanduse väljavaade on kehv ja seni võetud meetmed pole adekvaatsed.

Nüüd siis kõlab sisemiselt põristatud häirekell ka rahvusvahelisel tasandil. Lõppeva kuu alguses osutasime riigikontrolli märgukirjale, et riik on pika aja vältel toetanud tohutut hulka ettevõtteid viisil, kus kasutegurit tuvastada pole võimalik ja kõik riigiabi saajad pole isegi vastavas registris.

Samal ajal on eelarvepositsioone asutud parandama eeskätt maksutõusude abiga. See jätab mulje absurdini viidud sotsialismist, kus ühe käega antakse heldelt ja kontroll puudub, aga teise käega pannakse ühiskonnale peale maksukoormus, mis pitsitab nii üksikisikut kui ka ettevõtlust.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Fitchi allalastud riigireitingut kommenteerides, et sellega muutub eelarvepuudujäägi rahastamine laenu abil senisest kallimaks. Vahest tõesti olnuks õige laenurahaga Eesti majandust käima tõmmata, kui laenud olid meie jaoks äärmiselt soodsad? Paraku ei jäta mainitud korralagedus ettevõtlustoetustega täit kindlust, et seda oleks tehtud mõistlikul ja jätkusuutlikul moel.

Ministri kommentaari järgmine punkt ütleb aga, et suuremate intressimaksete ja võlakoormuse kasvu pidurdamiseks on vajalikud maksumuudatused (loe: maksutõusud) ning kokkuhoiuvõimaluste otsimine riigisektoris.

Häda on selles, et kärpimise puhul tegeleb riik seni vaid pika ja veniva hoovõtuga, mille põhiline järeldus on see, et kärpekohti õieti polegi.

Ükski riigikogu erakond pole riigieelarve kulusid kasvatades ja lahkelt valimiseelseid lubadusi jagades populismi patust prii.

Maksutõusud saevad aga üha selgemini seda oksa, millel istume. Fitchi hinnangul kahaneb Eesti majandus sel aastal veel 1,6 protsenti ja reitinguagentuur ei näe, et valitsuse juunis vastu võetud maksupakett majanduskasvule kaasa aitaks. Konkurentsivõime osas on väljavaade küsitav.

Rakendatud meetmed on seega suunatud pigem eelarvepositsiooni parandamisele, mitte majanduse edendamisele.

Praeguses olukorras tuleb esmajoones süüdistada poliitikuid, sest ükski riigikogu erakond pole riigieelarve kulusid kasvatades ja lahkelt valimiseelseid lubadusi jagades populismi patust prii.

Eesti Pangas prognoosidega tegelev Rasmus Kattai ütleb, et üllatuseks ei saa Fitchi otsust Eesti riigireitingut alandada sugugi pidada. Ta osutab ka Soome võlataseme tõusule umbes kümnendi jooksul, mille peale nüüd küsitakse, kuidas sellesse seisu ikkagi jõuti.

Eesti poliitikas tegeletakse seni pigem enesekindla üksteise süüdistamisega, aga keegi ei taha vaadata peeglisse – millal ja kuidas me vigu tegime. Kui me aga seda küsimust täna teravalt ei püstita, siis oleme homme veel suuremas hädas.