Ago Raudsepp ⟩ Jaak Valge pani tolmurulli juurde punase lipu

Lenini preemiate komitee esimees luuletaja N. Tihhonov annab Lenini preemia üle kirjanik Juhan Smuulile. Foto: Valdur-Peeter Vahi/Rahvusarhiiv

Raske ajalugu ei õigusta minnalaskmist ja mõttelaiskust, kirjutab ajaloolane ja arvamustoimetaja Ago Raudsepp.

Ei saa eitada, et me oleme väike rahvas ja meil on olnud raske ajalugu. Võib-olla sellepärast mõtlebki suur osa eestlastest nii, et keegi kusagil – tõenäoliselt Washingtonis või Londonis, aga võib-olla ka Kiievis – peab maailmas õigluse kehtestama, sõjakurjategijad kohtu ette viima ja meie idanaabrist normaalse riigi tegema. Või siis nii, et maailm ongi ebaõiglane koht ja meie ei saa sinna mitte midagi parata – järelikult tuleb elada oma elu ja mitte lasta ennast toimuvast häirida.

Mõlemat moodi on mugav mõelda, sest pole vaja mitte midagi teha. Kirjanikud saavad edasi raamatuid kirjutada, tennisistid tennist mängida ja kunstiteadlased kunsti uurida. Mugav on mõelda nii, nagu ütles Kaia Kanepi: «Ma ei tegele poliitikaga ja ei lähe kaasa inimestevaheliste suhete lõhestamise kampaaniaga.»