RAINER SAKS ⟩ Moskva droonirünnak peaks minema FSB kontole

Rainer Saks Foto: Eero Vabamägi

Ei ole usutav, et Moskvas kontorihooneid rünnanud droonid jõudsid kohale Ukrainast, kirjutas sotsiaalmeedias julgeolekuekspert Rainer Saks.

Meedias on palju tähelepanu leidnud Venemaa presidendi tsitaat Aafrika tippkohtumisel peetud kõnes. Ta väitis, et Vene armee taandus eelmise aasta aprillis Kiievi alt, kuna Venemaad olevat palutud seda teha, et luua eeldusi läbirääkimisteks. Edasi üritas Venemaa president kuulajaid veenda, justkui Venemaa oleks valmis uuesti läbi rääkima tingimusel, et Ukraina säilitab edaspidi neutraalse riigi staatuse. Seda tsitaati tuleks vaadelda pigem kontekstis, kus Aafrika riigid on teinud oma rahuvahendusettepanku ja Venemaa juht üritab kuidagi peegeldada, et on seda märganud või üritab sellega arvestada. Kogu selle tekstiosa mõte on, et lääs justkui ei motiveeri Ukrainat läbirääkimistele asuma.

Tegelikult saavad kõik adekvaatsed sündmusi jälgivad inimesed aru, et möödunud aasta kevadel Venemaa väed olid sunnitud taanduma kogu Põhja-Ukrainast väga suurte kaotuste hinnaga, et vältida suuremat katastroofi. Läbirääkimised muutusid Ukraina jaoks seni toimunud kujul võimatuks, kuna sai selgeks Venemaa sooritatud sõjakuritegude väga suur ulatus. Venemaa president unustas, et Aafrika riikide delegatsioon käis enne Venemaale siirdumist ka Butša linnas kuritegude ohvritele austust avaldamas.

Kuigi Venemaa ei saavutanud Aafrika tippkohtumisel nähtavat tulemust viljaleppega edasise surve avaldamise osas, ei peaks lääneriikidel olema vähematki põhjust olukorraga rahul olla. Kuna Venemaa on agressor, oleks normaalne, kui selline tippkohtumine praegusel ajal ei toimuks. Vaatamata vähestele tipptasemel esindatud delegatsioonidele, olid kokkuvõttes kohal ikkagi peaaegu kõigi Aafrika riikide esindused. Võib ju ennast veenda, et Venemaal puuduvad ressursid Aafrika riikide tugevaks mõjutamiseks, kuid kohtumisele Venemaal sõideti ikkagi kohale.

Eile levis meediaruumis helikiirusel uudis, et Ukraina kasutab Venemaa-vastastes rünnakutes Põhja-Korea päritolu mitmiklasulistele raketiheitjatele toodetud laskemoona. Fakt ise on ilmselt tõene. Kuna parasjagu toimub Venemaa kaitseministri visiit Põhja-Koreasse, siis on ka uudise ilmumise motiivid arusaadavad. Ukraina sõjaväelased kommenteerisid veel, et nad ise seda moona nende halva kvaliteedi tõttu ei ostaks. Kuidas see moon Ukraina vägede kasutusse sattus, ei ole täpselt selgitatud.

Ukraina president külastas eile Ukraina erioperatsioonide vägesid, kes võitlevad Bahmuti piirkonnas. Võimalik, et see külastus motiveerib Vene väejuhatust viima Bahmuti piirkonda veelgi rohkem reserve.

Täna varahommikul toimus Moskvas droonirünnak uues kõrghoonete piirkonnas. Vene kaitseministeeriumi andmetel rünnati Moskvat kolme drooniga, millest üks õnnestus alla tulistada. Sedakorda oli Vene ametkonna teade korrektne. Tabamuse sai kaks kõrghoonet, milles paiknevad kontorid. Praeguseks on ühe puhul teada, et seal paikneb informatsiooni ja meedia ministeerium. Moskva kohal peatati mõneks ajaks ka lennuliiklus.

Ka see rünnak peaks minema Vene sisejulgeoleku teenistuse FSB kontole, kuna ei ole usutav, et need droonid jõudsid kohale Ukraina territooriumilt.

Üksikud Iraani droonid tulistas alla ka Ukraina õhukaitse.

Rinnetel ei ole senised trendid muutunud, märgib Saks.

- Svatove ja Severodonetski suunal ei ole Vene armee oma pealetungiüritusi lõpetanud, kuid hoog on raugenud ja Ukraina armee on oma positsioonid säilitanud.

- Bahmuti juures on Vene armee uute reservide toel korraldamas vasturünnakuid linnast lõunas, kuid ei ole märgatavalt suutnud oma positsioone parandada. Ukraina väed on edenenud pisut linnast kaugemal lõuna pool Kurdiumivka küla piirkonnas.

- Donetski ümbruses on Vene armee oma pealetungiüritusi jätkanud, aga olukord püsib muutusteta.

- Lõunarindel ei ole Ukraina väed eilse jooksul suuremalt edenenud. Rünnakud Vene positsioonidele jätkuvad. Venemaa määratud okupeeritud Hersoni alade juht Saldo teatas eile, et Ukraina korraldas rünnaku 12 Storm Shadow raketiga Krimmi Lõuna-Ukrainaga ühendava Tšongari silla pihta. Tõsi on, et ka varem on Ukraina selle ühenduse purustanud ja eile oli sealkandis ka kuulda plahvatusi. Ukraina vägede pealetungi praeguses faasis nad kindlasti soovivad selle ühenduse katkestada, aga eilse rünnaku tegelikke tulemusi ei ole teada. Saldo väitis, et kõik 12 rünnakus kasutatud raketti lasi Vene õhukaitse alla. Eduka valeinfo operatsiooni puhul kehtib siiski põhimõte, et vale peab esmapilgul näima usutav. Kohalikud kirjutavad sotsiaalmeedias, et rongiliiklus on peatatud. Ukraina omalt poolt ei ole avaldanud rünnaku tulemuse üksikasju, kuid märgib lihtsalt, et rünnati edukalt Tšongari silda.

Eile märgati ka kahte suuremat Vene armee konvoid liikumas läbi Mariupoli linna. Üks suundus lääne poole, ilmselt täienduseks vägedele, kes tõrjuvad rünnakuid Melitopoli ja Berdjanski suunal. Teine konvoi suundus Mariupolist põhja poole. Võimalik, et Vene väejuhatus pelgab Ukraina pealetungi Vugledari suunalt. Konvoid olid siiski varustatud väga lihtsa tehnikaga ja mingit hirmuäratavat jõudu endast ei kujutanud.

Meedias leidis laialdast kajastamist Poola presidendi teadaanne, et Valgevene on liigutamas umbes 100 Wagneri palgasõdurit Valgevene-Poola piiri lähedale Suwalki piirkonda. Kuna Venemaagi on varem õhutanud infooperatsiooni, et wagnerlased võivad rünnata Suwalki koridori, oli meedia huvi ootuspärane. Poola andmetel ei ole siiski kavas suurem sõjaline rünnak piirkonnas, vaid ettevalmistamisel olevat põgenike rahutused piiril, nagu 2020. aastal.

Poola teavituskampaaniad ja tegevus oma idapiiri kindlustamisel on igati kohane. Selle tulemusel on Valgevenel ja Venemaal palju vähem võimalusi korralda info- ja hübriidoperatsioone Poola või laiemalt lääne suunal ning nad ei saa nii kergesti hoida initsiatiivi inforuumis enda käes. Valgevene praeguse juhi jaoks oleks reaalne sõjaline konflikt Poola või ka Ukrainaga väga riskantne ettevõtmine, sellepärast on Valgevene hoidunud otseselt sõjategevusse astumast.