Eestis peaks olema veel selgelt meeles negatiivne kogemus jõuga võrdseks sunnitud ühiskonnast. Kuid nüüdseks on meil üles kasvanud põlvkond, kes pole saanud sotsialismi embuses elada ja ilmselgelt vähendab see hirmu selle elukorralduse ees. Vasakpööre pole toimunud mitte ainult Eesti riigis, vaid ka meie peaministri parteis, Reformierakonnas.
Kõik algab heaolust, sest heaolu on eeldus rahva tähelepanu uinutamiseks, millega kaob soov süveneda riigi otsustesse. Kui elu läheb enam-vähem stabiilselt paremaks, on kerge tekkima arusaamal, et kõik seni tehtu on õige olnud ja küllap vastutab valitsus. Selles on omajagu tõtt, kuid kõik valitsuse tehtu ilmneb paraku pika viitajaga.