Vastulause ⟩ Urmo Merila RTK toetuste jagamisest: tõrvatilgad ei tohiks rikkuda tervet meepotti

Urmo Merila Foto: Erakogu

Postimees uuris 27. juuli artiklis, kust annaks rahandusministril kulusid kärpida ja muu hulgas väitis Tartu linnapea, et raiskamise näide on Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) järelevalve maht ning asutuse ametnikud leiavad alati midagi, mida ette heita. Selgitame veidi RTK rolli nii toetussüsteemi korraldusasutuse kui ka rakendusüksusena, mis vastupidi, aitab raha säästa, kirjutab RTK peadirektori asetäitja ja ELi toetuste korraldusasutuse juht Urmo Merila.

RTK rakendab paljusid toetusallikaid, mis elavdavad Eesti majandust ja suurendavad Eesti inimeste heaolu. Kui veel 2018. aastal haldas asutus kuue fondi raha, siis nüüd on neid juba 17. Seega vastutab RTK toetuste korraldajana fondide eest, mille kogumaht on mitme rahastusperioodi peale ligikaudu üheksa miljardit eurot. RTK on tänu tsentraliseerimisele riigile aastate jooksul kokku hoidnud miljoneid maksumaksja raha.

Varem jagati toetusi nii mitmest asutusest, et selles orienteerumine võttis tõepoolest silme eest kirjuks. Süsteem tekitas sageli segadust, sest protseduurid olid erinevad ja kasutati ka erinevaid infosüsteeme, mida toetuse saajad pidid endale selgeks tegema. Toetuse saaja poolt vaadates ei olnud protsess kahtlemata kasutajasõbralik ning midagi tuli ette võtta. Rahandusministeerium algatas 2018. aastal RTKsse kui avaliku sektori tugiteenuseid pakkuvasse asutusse toetuste konsolideerimise projekti ning pärast seda on toetuste määramise süsteem oluliselt lihtsamaks ja – mis siinses kontekstis eriti oluline – ka odavamaks läinud.