KESKPÄEVATUND ⟩ Strandberg: miks peaks riik palkama endale advokaadi, kui tal on vastavad eksperdid olemas?

Laupäevases Kuku raadio saates «Keskpäevatund» kõlas Marek Strandbergilt, Ainar Ruussaarelt ja Heldur Meeritsalt kokkuhoiupoliitika valguses nii mõnigi ettepanek, mida võiks teha teisiti ja mis näib lihtsalt priiskav. 

«Esimese asjana meenus – juba valgel ajal siit Kuku raadio aknast nähtud – pilt, kus tänaval umbes kell pool kaksteist päeval põlesid valgustid,» alustas Ruussaar. Strandberg märkis, et uurimise peale vastaks ametnikud, et see oli vaid testimine: «Et ära muretse, seda rohkem ei ole,» muigas ta.

«Minule on ammu silma hakanud need ministeeriumite ja ametite PR-osakonnad,» jätkas Meerits ning viitas Postimehe hiljutisele loole kokkuhoiuideedest, kus toodi välja, et sõltumata olemasolevatest avalike suhete osakondadest tahetakse suhtekorraldusteenust siiski mujalt sisse osta. 

Strandberg jätkas, et samuti on riigiametites arvukalt juriste ja õiguseksperte, kuid ometi palgatakse kohtusse riiki kaitsma eraldi advokaadid. «Tekib küsimus, miks peaks palkama advokaadi, kui riigil on oma töö osas olemas vastavad asjatundjad, kes peaks riigi tarkusest lähtuvalt kaitsma riigi huve. Riik peaks suutma ennast ise kaitsta.»

Ühe mõtte kokkuhoiuks tõi Strandberg näiteks ka teedeehitusest: võtta kasutusse materjal või tehnoloogia, mille kasutamine aitaks hooldekulusid kontrolli all hoida ning teid ei peaks pidevalt parandama. 

Mehed jõudsid saates aruteluga ka palju vastukaja pälvinud kuluka veebileheni: «Kummaline veebileht, mida hakati noortele veerand miljoni eurose maksumusega tegema ja mille kaitseks ütles haridusminister, et see ei ole Eesti raha!» kirjeldas Strandberg.

Ruussaar täpsustas: «Marek räägib projektist, mille eesmärgiks on investeerida 275 000 eurot noori kaasavasse veebilehte. Ideel iseenesest on ju jumet. Noori võikski rohkem kaasata,» nentis ta, mille peale pärisid Strandberg ja Meerits, kas mainitud veebileht ongi see, mis mure lahendab ja praegu puudu on?

«Mis veebisait see peaks olema, kuhu noored õhinal lähevad?» oli Strandberg kriitiline. «Ma ei tea, mida ma olen valmis tegema, kui sinna veebisaidile tulebki päriselt noori ja nad jäävad sinna. See oleks väga suur uudis,» rääkis ta. 

«Vaatame veel...» jätkas ta. Kaitsevägi hakkab Tartusse Raadile ehitama sõja- ja katastroofimeditsiinikeskust. Strandberg päris selle peale, keda uues keskuses teenindama hakatakse. «Avalikkus tahaks teada, miks meil on selline keskus.»

Ruussaar vaidles talle vastu: «NATO-l on nõuded. Kui me tahame siia tuua liitlasvägesid ja olla valmis tooma ka Briti brigaadi, siis peab meil olema võimalus ravimiseks. Juhul kui tõepoolest mainitud keskus valmis saab, siis rahuajal ta tühjalt ei seisa.»

«Et me saame uue neljanda haigla, kus ravitakse väljavalituid?» küsis Strandberg. «Aga mis selles halba on?» päris Ruussaar vastu. «Kas selles on midagi head, kui me teenindame oma liitlasvägesid mujal kui meie oma n-ö tsiviilmeditsiinisüsteemis?» põrgatas Strandberg taas.

«Üks koht, mille kaudu saaks kokkuhoiukohtade otsimist paremini teha, on üldse see, millisel kujul riigieelarvet esitatakse,» nentis Meerits kokkuvõtvalt. «Tegevuspõhisest eelarvest on niisugune käkk tekkinud, millest keegi kõrvalt enam aru ei saa.» Ruussaar lisas, et sellele sai ta kinnituse ka hiljutistes raadiosaates: mitmed poliitikud tunnistasid ausalt, et nad ei saa eelarvest aru.