JUHTKIRI ⟩ Eesti on üles leidnud eduka muusikafestivali valemi

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eestis toimub suvel mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud festivale.
• Meil on õnnestunud üles leida eduka muusikafestivali valem.
• Kõikide suurte edulugude taga on enamasti erainitsiatiiv.

Me kõik teame, et 32 aastat tagasi taastasime me oma iseseisvuse lauldes, aga kas meil on veel meeles meie esimene päris muusikafestival? Mäletate veel Rock Summerit? Aasta oli siis 1988.

Kahjuks ei pidanud Rock Summer kümmet aastatki vastu. 2013. aastal proovis Jüri Makarov uuesti, kuid see rong oli igaveseks läinud. See-eest sõidavad mitmed teised rongid juba 30 aastat ja pole märkigi, et nende hoog raugema hakkaks.

Sellel nädalavahetusel toimub Viljandis kolmekümnendat korda Viljandi folk. 1993. aasta mais korraldatud ühepäevasest kontserdist on nüüd saanud Balti- ja Põhjamaade üks suurimaid muusikafestivale. Siis maksis festivalipääse 8 krooni (51 senti), nüüd on juubeli puhul osa festivalist tasuta. Siis oli kontserti kuulamas paarsada inimest, nüüd müüakse Viljandi folgile rohkem pileteid, kui Viljandis inimesi elab.

Samal nädalavahetusel leiab teises Eesti kaunis väikelinnas aset hoopis teistlaadi muusikafestival. Haapsalu vanamuusikafestival toimub samuti juba kolmekümnendat korda. Ja Saaremaal toimuvad juba kahekümne neljandat korda ooperipäevad ning Pärnus lõppes just järjekorras viieteistkümnes Pärnu muusika­festival.

Need on ennast kindlalt meie muusikasõprade suvedesse kinnistanud üritused, ja mitte ainult meie –​ kõik nimetatud muusikasündmused on tuntud ja teatud ka Eestist kaugemal.

Näiteks valis BBC hiljuti Pärnu muusikafestivali ja Haapsalu vanamuusikafestivali 29 parima klassikalise muusika festivali sekka Euroopas, mis toodi välja ka nende sellesuvises festivaligiidis. Kaugemalt Pärnusse saabunud klassikalise muusika austajad võrdlesid saadud elamust lausa kuulsa Salzburgi festivaliga.

Tundub nii, et Eestil on õnnestunud üles leida eduka muusikafestivali valem: kõrgel tasemel kultuurile on leitud sama kõrgel tasemel dekoratsioonid, kaunis muusika on pandud kõlama vähemalt sama kaunis ümbruses.

Meie põhjanaabrid soomlased teavad hästi Saaremaa ooperipäevi ja paar aastat tagasi pühendas Helsingin Sanomat pika loo Viljandi folgile, milles pakuti, et tegemist võib olla maa­ilma kõige kaunima muusikafestivaliga.

Tundubki nii, et meil on õnnestunud üles leida eduka muusikafestivali valem: kõrgel tasemel kultuurile on leitud sama kõrgel tasemel dekoratsioonid. Kaunis muusika on pandud kõlama vähemalt sama kaunis ümbruses, maalilistes Eesti väikelinnades, meie kõige ilusamal aastaajal.

Me oleme osanud konkureerida selles, milles oleme tugevad. Meil ei ole uhkeid ja väärika ajalooga ooperi­majasid, kuid see-eest on meil palju ilusat ja puutumatut loodust ning huvitava ajalooga väikelinnu.

Sõna «meie» kasutamisse tuleb siinkohal muidugi suhtuda irooniaga. Väikelinnad ja loodus on küll meie, kuid eduka muusikafestivali valemit ei leidnud üles mitte meie, vaid ikkagi konkreetsed inimesed meie seast.

Kõikide nende edulugude taga on erainitsiatiiv – need on inimesed, kes on julgenud unistada ning oma unistused ka suure töö ja vaevaga teoks teinud: Ludmilla Toon Saaremaal, Ando Kiviberg Viljandis, Toomas Siitan Haapsalus ja Paavo Järvi Pärnus. Alles hiljem on suuremal või väiksemal määral õla alla pannud ka riik. Ja nii see peabki olema.