MAIT VAIK ⟩ Smuuli bareljeefile punalipu heiskamine oli kodanikukohus, mitte vandalism

Eesti NSV lipu heiskamine kirjanike maja seinale laupäeva, 22. juuli varahommikul. Redelit toetab EKRE poliitik Jaak Valge Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Vene agressioon ja impeeriumimeelsus tulnud just sealt, et oma minevikuga ei tegeletud, kirjutab kirjanik Mait Vaik.

Siia meeldetuletuseks mõned momendid Smuuli tegevusest, mis ei peaks olema kellelegi aktsepteeritavad, sõltumata tema poliitilistest vaadetest: õigustas Eesti linnade pommitamist, kutsus üles kulakuid hävitama (okupatsioonis, milles neid hävitati ja mis oli eestlaste suhtes läbinisti verine), represseeris kolleege, osales aastase lapse, tema ema ja vanavanaema küüditamisel, alustas paar nädalat peale küüditamist tulihingeliselt ja suure sisemise põlemisega ülistusoodi kirjutamist Stalinile, mõnitas ja halvustas pärast küüditamise operatiivgrupis osalemist Marie Underi küüditamisluuletust «Jõulutervitus 1941», trampides sellega nii ohvrite kui kannatanute valul ja traumal, põlistas elu lõpuni innukalt okupatsiooni, kirjutas veel paar aastat enne oma surma, et jääb elu lõpuni tänulikuks stalinistiks.