AAPO ILVES ⟩ Ilme Nüri on üksinda kodus

Aapo Ilves Foto: Mihkel Maripuu

Ilme Nüri ärkas keskpäeval ega tundnud selle üle mingisuguseid süümepiinu. Möödunud nädal oli osutunud väga aktiivseks ajaks. Kodukohvikud, vaatamisväärsused, laadad, muusikafestivalid, lodjasõit koos Orelipoisiga, rannamõnud ja muidu tšill. Lõuna-Eestis küll palistasid maanteepervi oma kirjude autode kõrval pissivad rallimehed, aga eks seegi käi täiesti loomulikult Eesti suve juurde. Ilme ei kavatsenud nuriseda. Ringi oli ta trallitanud sõbrannadega, sõpradega ja suisa ihuüksi. Iseseisev naine võib tänapäeval igal pool käia! Afganistani, Titanicu vraki ja võimaluse sõita Elon Muski elektriautoga kosmosesse jätaks ta siiski vahele.

Ilme tõmbas hommikumantli ülle ja tegi kohvi. See polnud mingi tavaline jook! Orgaanilise märgiga pakist võetud kohvipurule lisas ta ausat, ilma lapstööjõuta toodetud toorkakaod, kollajuurt ehk kurkumit, kemikaalivaba protsessiga tehtud kollageeni ning kuivatatud ja jahvatatud võilillejuurt. Tema eas ei saanud midagi tervislikku kunagi liiga palju olla! Vesi oli toodud lähedalasuvast allikast, mille juures tihtipeale lookles suisa järjekord. Ilme kaalus mitme eri kruusi vahel ja otsustas lõpuks «Postimehe» logoga õõnesvormi kasuks. Joogianuma oli ta kunagi millegi eest auhinnaks saanud, aga mille eest täpsemalt, seda ta enam ei mäletanud. Ilme lootis, et see pole varajase dementsuse märk.

Küpsetaks täna õhtuks kana, mõtles kohvitaja, ja talle meenus, et kevadel oli sõbranna metsatalu hoovile kolinud metsisekukk ja kuulutanud sõbranna oma pruudiks. See olnud päris ahistav, aga see-eest ületanud üsna mitmeid uudisekünniseid. Sõbrannat ja tema «peigmeest» näidati isegi televiisoris. Metsis püüti korduvalt tekiga kinni ja viidi mitmekümnete kilomeetrite kaugusele, aga ta jõudis alati oma mänguplatsile tagasi. Umbes kuu aja pärast lind siiski lahkus, aga nüüd, keset juulikuud, kirjutas sõbranna nii: «Ta on tagasi!» ja lisas sabalehvikuga uhkeldavast sulelisest ka värske foto.