AJALUGU ⟩ Punase riigivolikogu mustad lambad

Riigireeturid – II Riigivolikogu delegatsioon enne sõitu Moskvasse, et paluda Eesti võtmist N. Liidu koosseisu. Esimeses reas keskel nukuvalitsuse juht Johannes Vares. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Nõukogude Liidu korraldatud riigipöördega 21. juunil 1940 võimule tulnud Johannes Varese valitsuses algasid peagi puhastused, sama kordus kommunistide valimisliidu – Eesti Töötava Rahva Liidu – vastaskandidaatideta 14.–15. juulil 1940 «valitud» riigivolikogus. 83 aastat tagasi, 21. juulil 1940 kokku tulnud II riigivolikogu võttis aga vastu Eesti ajalugu muutnud otsused.

Õhtul kell 22.15 21. juunil teatati raadios peaminister Johannes Varese valitsuse moodustamisest. Õige pea tehti «rahvavalitsuses» esimene muudatus. Juba 4. juulil, mil oli ametis veel president Konstantin Päts, allkirjastas ta käskkirja kohtuministri Boris Sepa vabastamiseks. Majandusminister Juhan Nihtig (Narma) püsis ametis 25. augustini.

NKVD arreteeris Sepa 25. novembril 1940 süüdistusega kodanlikus Eestis revolutsioonilise liikumise lämmatamises ja ka muudes süütegudes. Talle mõisteti karistuseks viis aastat parandusliku töö laagrit, Sepp suri 24. novembril 1942. Narma arreteeriti 14. juunil 1941. Teda süüdistati kuulumises Isamaaliitu ja ta oli olnud valitsusmeelse päevalehe Uus Eesti direktor. Narma suri eeluurimise ajal 19. oktoobril 1942 Sverdlovski oblastis.