VÄHETUNTUD NAISED ⟩ Õuedaamist kahekordseks hertsoginnaks tõusnud Kuramaa printsess Dorothea

Kuramaa printsess Dorothea de Talleyrand-Périgord. Foto: Mark Antonius Puhkan

Vaatamata vastasseisudele lahinguväljal oli tsaar Aleksander I Napoleonile inimesena meeldiv. Seda kahe mehe vahelist rohkete põsemusidega õnnistatud sümpaatiat iseloomustab vahest kõige paremini Napoleoni tuntud ütlus: kui Aleksander I oleks naine, siis võiks temast saada minu armuke, kirjutab maalikunstnik Urmo Raus.

Pärast Tilsiti vaherahu sõlmimist toimus 1808. aasta sügisel kuulus Erfurdi kongress, mis pidi klaarima Prantsusmaa ja Venemaa vahel tekkinud pinged. Napoleon, kelle taga seisis välispoliitilistes küsimustes de Talleyrand-Périgord, toetas Venemaast ja Preisimaast sõltumatut tugevat Poola kuningriiki. Poolakate jaoks oligi Napoleon vabastaja ja prantslased nägid tugevas Poolas Kesk-Euroopa geopoliitilise tasakaalu võtit. Poola staatus kui üks põhilisi suurvõimudevahelise vastasseisu põhjuseid mängis hiljem olulist rolli ka Viini kongressil (millest oli juttu eelmises osas ja kus otsustati Napoleoni-järgse Euroopa saatus).

Mitte juhuslikult ei valinud de Talleyrand-Périgord oma esindusdaamiks Viini kongressil Kuramaa printsessi Dorothea de Talleyrand-Périgordi. Naise bioloogiline isa oli mõjukas poola krahv Oleg Batowski.