AJALUGU ⟩ Usuõpetaja kaardistas Eesti asundused Krimmis, Kaukaasias ja Venemaal

August Nigol üliõpilasena Tartu Ülikoolis 1900. Foto: Rahvusarhiiv

Eestlaskond oli 20. sajandi esimesteks kümnenditeks levinud kaugele meie etniliste piiride taha. Kui 1918. aastal kuulutas meie riik välja iseseisvuse, jätkas samal ajal oma missiooni Venemaa avarustel eestlaste külade ja asualade ühendamise nimel koolmeister ja kirikuõpetaja August Nigol.

Teda peeti rahutuks hingeks, ta oli mitmekülgselt haritud mees, kelle sõnal oli kaalu ning kes jõudis tosina aastaga läbi käia enamiku Vene impeeriumi aladel asunud eestlaste külad ja suuremad asualad.

August Nigol sündis 1877. aastal Kambja kihelkonnas Tartumaal, õppis 1900–1905 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, õppis samal ajal ka apteekriks ja töötas algkooliõpetajana. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta Pärnus usuõpetajana, kuid vangistati oma vabameelsete väljaütlemiste tõttu lühiajaliselt ja oli kindralkuberneri korraldusel sunnitud lahkuma Venemaale. Enne seda jõudis ta Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutajana luua selle Tapa osakonna.