Vahur Kivistik ⟩ Kas peidame põhiseaduse hoopis sügavale sahtlipõhja ja võtame välja vaid laulupeoks?

XIII noorte laulupidu 2. juulil 2023. Laval on ühendkoorid. Foto: Taavi Sepp / Postimees

Esmaspäeval avaldas Postimees ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho artikli, milles oli juttu meie presidendi sõnavõttudest ja nendes sisalduvast rahvusluse mõttest. Teen katse sellele arvamusele oponeerida, ütleb vandeadvokaat Vahur Kivistik.

Särav mõtleja ja sõnaseadja, keda kunagine naabripoiss Toomas kindlasti on, arvas, et presidendi poolt selgelt välja öeldud rahvusluse mõte polegi nii oluline ega võib-olla isegi mitte kohane, aga see peegeldub näiteks riigipea lauses: «Ainult meie saame seda maad pühaks pidada.» «Pole kahtlust, et need sõnad käivad meie, eestlaste kohta. Ja me oleme veendunud, et need on õiged – sulatõsi,» kirjutab ta, märkides, et samas jätavad need sõnad piisavalt ruumi tõlgenduseks, keda ikkagi silmas peetakse. Artikkel lõpeb tõdemusega, et rahvusküsimuses tohib president suud paotada salaja ja laulupeo kõnepuldist.

Ehkki artiklist võib leida ka irooniakillukesi, jääb siiski kõlama pessimistlikult allaheitlik kammertoon: meie põhiseaduse preambulis sätestatud rahvusriigi põhimõttest, et meie riiki on eelkõige vaja just rahvuse, keele ja kultuuri kestmise tagamiseks, tuleks rääkida võimalikult vähe ja vaiksel häälel. Parem, kui vaid laulupeol ja ka siis ridade vahele peidetuna. Või paneme põhiseaduse koos preambuliga hoopis sügavale sahtlipõhja ja võtame välja vaid laulupeo ajal või veelgi enam, salastame 75 aastaks või tühistame sootuks?