JUHTKIRI ⟩ Hea uudis Balti ühtsusele, halb uudis Venemaale

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eesti jõudis Läti ja Leeduga kokkuleppele Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamises.
• Kremlile oleks see olnud propagandavõit, kui Balti riigid poleks jõudnud kokkuleppele.
• Samas on hea, et ka meie lähimad liitlased ja sõbrad on meid kuulda võtnud.

Teisipäeval tuli uudis, et Eesti on jõudnud Leedu ja Lätiga kokkuleppele ühises Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamises, mis peab toimuma 2025. aasta veebruaris. See on hea uudis, sest alles kolm nädalat tagasi kirjutasime juhtkirjas, et «tuisakas Leedu lööb mõra Balti ühtsusesse». Nimelt jõudsid siis avalikkuse ette teated, et Leedu ja Eesti on Venemaa elektrivõrgust lahkumise tähtaja pärast tõsiselt tülli pööramas.

Leedukad süüdistasid eestlasi liigses ettevaatlikkuses ja soovisid, et varasema kokkuleppe kohaselt 2025. aastal toimuma pidanud desünkroniseerimine toodaks aasta võrra ettepoole. Survet lisas Leedu seim, kes võttis juunis vastu otsuse, et Leedu peab olema suuteline Venemaa elektrivõrgust lahkuma juba järgmise aasta esimeses pooles. Eelmisel nädalal ERRile antud intervjuus pakkus Leedu elektrivõrgu juht Rokas Masiulis kompromissi, et lahkumine võiks toimuda 2024. aasta keskel.

Eleringi uus juht Kalle Kilk omakorda ütles Postimehele, et leedukate kiirustamise taga on poliitiline surve ja imagoloogilised kaalutlused. Lihtsamini öeldes soovivad leedukad kuritegelikku sõda pidava Venemaaga igasugused majandussuhted lõpetada ja eelistavad pigem võtta riske, kui jätkata veel üks aasta Venemaa elektrisüsteemi osana.

Eestlaste seisukoht on pragmaatilisem. Kuna Eesti lõpetas juba eelmise aasta suvel Venemaale elektrivõrgu tasa­kaalustamise eest maksmise, siis saame praegu Venemaalt süsteemi stabiilsuse tagamise teenust tasuta. Muidugi võib Venemaa ise meid igal ajahetkel lahti ühendada, kuid senikaua kui ta seda ei tee, on Eesti seisukohalt mõistlik mitte liigseid riske võtta ja ennast lahtiühendamiseks võimalikult hästi ette valmistada.

Kremlile oleks propagandavõit ka see, kui Eesti, Läti ja Leedu Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise käigus üksteisega tõsiselt tülli pööravad. Seepärast tuleb kiita kõigi kolme riigi juhte, et mõral ei lastud kaugemale areneda.

Nüüd tundubki nii, et peale on jäänud eestlaste pragmaatiline seisukoht. Muidugi oleks uks pauguga kinni lüüa palju efektsem, kuid ainult siis, kui pärast ukse kinnivirutamist ei pea ise pimedas istuma. Vastasel korral oleks see suurepärane propagandavõit mitte meile, vaid hoopis Kremlile, kes saaks kõikidest torudest pasundada, kuidas suure Venemaaga tülinorimine on tänamatutele ja upsakatele Balti riikidele kätte maksnud.

Kremlile oleks propagandavõit ka see, kui Eesti, Läti ja Leedu Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise käigus üksteisega tõsiselt tülli pööravad. Seepärast tuleb kiita kõigi kolme riigi juhte, et mõral ei lastud kaugemale areneda ning kanguse ja rahvusliku egoismi asemel demonstreeriti viimasel ajal nii harva nähtavat riigimehelikkust.

Seejuures pole vaja rõhutada mitte seda, et peale jäi Eesti seisukoht, vaid seda, et meie lähimad liitlased ja sõbrad meid kuulda võtsid. Eesti vanasõna ütleb, et tark ei torma, ja sama mõtet väljendab Ameerika Ühendriikide mereväe eriüksuse Navy SEALs käitumisreegel: «Two is one and one is none» (kaks on üks ja üks on mitte midagi).

Praegu on Eesti ja Läti vahel kaks ülekandeliini. Kui üks neist rivist välja langeb või hooldust vajab, siis ongi meil käes risk, mida Navy SEALs kunagi ei võtaks. Algselt 2025. aasta lõpus valmima pidanud kolmas ülekandeliin saab kiirendatud korras valmis 2025. aasta alguses ja siis ongi Eesti valmis.