Leedukad süüdistasid eestlasi liigses ettevaatlikkuses ja soovisid, et varasema kokkuleppe kohaselt 2025. aastal toimuma pidanud desünkroniseerimine toodaks aasta võrra ettepoole. Survet lisas Leedu seim, kes võttis juunis vastu otsuse, et Leedu peab olema suuteline Venemaa elektrivõrgust lahkuma juba järgmise aasta esimeses pooles. Eelmisel nädalal ERRile antud intervjuus pakkus Leedu elektrivõrgu juht Rokas Masiulis kompromissi, et lahkumine võiks toimuda 2024. aasta keskel.
Eleringi uus juht Kalle Kilk omakorda ütles Postimehele, et leedukate kiirustamise taga on poliitiline surve ja imagoloogilised kaalutlused. Lihtsamini öeldes soovivad leedukad kuritegelikku sõda pidava Venemaaga igasugused majandussuhted lõpetada ja eelistavad pigem võtta riske, kui jätkata veel üks aasta Venemaa elektrisüsteemi osana.
Eestlaste seisukoht on pragmaatilisem. Kuna Eesti lõpetas juba eelmise aasta suvel Venemaale elektrivõrgu tasakaalustamise eest maksmise, siis saame praegu Venemaalt süsteemi stabiilsuse tagamise teenust tasuta. Muidugi võib Venemaa ise meid igal ajahetkel lahti ühendada, kuid senikaua kui ta seda ei tee, on Eesti seisukohalt mõistlik mitte liigseid riske võtta ja ennast lahtiühendamiseks võimalikult hästi ette valmistada.
Kremlile oleks propagandavõit ka see, kui Eesti, Läti ja Leedu Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamise käigus üksteisega tõsiselt tülli pööravad. Seepärast tuleb kiita kõigi kolme riigi juhte, et mõral ei lastud kaugemale areneda.
Nüüd tundubki nii, et peale on jäänud eestlaste pragmaatiline seisukoht. Muidugi oleks uks pauguga kinni lüüa palju efektsem, kuid ainult siis, kui pärast ukse kinnivirutamist ei pea ise pimedas istuma. Vastasel korral oleks see suurepärane propagandavõit mitte meile, vaid hoopis Kremlile, kes saaks kõikidest torudest pasundada, kuidas suure Venemaaga tülinorimine on tänamatutele ja upsakatele Balti riikidele kätte maksnud.