Eesti riik hakkas abielusid registreerima 1926. aastal, mil võeti esimest korda kasutusele ilmaliku abielu mõiste. Kristlik ja ilmalik abielu olid toona pealtnäha sarnased, kuid sisulise erinevuse, Jumala sõna kõrvaleheitmise poolest oli 1926. aasta muudatus suurem kui praegune. Tänavu vastu võetud seadus on teatud mõttes 1926. aastal seadusena kehtima hakanud protsessi jätk.
Pärtel Piirimäe imestab Postimehes avaldatud artiklis (21.07), kuidas on võimalik, et samasooliste abielu on seadustanud üle kolmekümne kristliku taustaga riigi, mis on suutnud luua niivõrd muljet avaldava majandusliku heaolu, et isegi Vene eliit saadab oma võsukesi sinna. Loodan, et härra professor ei arva tõsimeeli, et abielu mõiste muutmise vastu seisjad kavatsevad kedagi kividega loopima hakata. Pigem oli see vihje mõeldud demagoogilise vinjetina.