PEETER ESPAK ⟩ Haritud inimesed ei põleta üksteise raamatuid, vaid loevad neid

Meeleavaldus juuni lõpus Teheranis järjekordse Rootsis toimunud koraanipõletamise vastu. Foto: Sobhan Farajvan/ZUMAPRESS.com

Mida mitmeti tõlgendavamaks teha reeglistikud, seda rohkem hakatakse neis rägastikes auke leidma ja kurjasti ära kasutama, kirjutab usundiloolane Peeter Espak pühakirjade põletamisest.

Rootsis viimase aasta jooksul toimunud koraanipõletamised on sattunud rahvusvahelise ajakirjanduse laiema tähelepanu alla - islamiusu sümbolit teotati. Nagu olen varasemalt kirjutanud, rahvusvaheliste inimõigusvõrgustike agendas on peamiselt olnud islami õiguste kaitse ning islamofoobia vastane võitlus nii lääneriikides kui Lähis-Idas. Samal ajal kui kristlaste, juutide või ka mingis riigis elavate põliselanike õiguste kaitse jääb enamasti tahaplaanile või vaikitakse täiesti maha (ERR 20.07.21).

Teisena on teema tähelepanu keskmes seetõttu, et Türgi kasutab mistahes leiduvat ajendit läänemaailmalt endale kasulike otsuste või suhtumise väljapressimiseks. President Erdoğan teab, et Rootsi võimalikult kiire NATOsse vastuvõtmine on alliansile praeguses sõjaolukorras nii maineliselt kui sõjaliselt eluliselt vajalik. Ning selle tuules leitakse läbirääkimistel survestamiseks mistahes «solvavaid» aspekte ja nähtusi, mille kõrvaldamist saab siis eeltingimusena Rootsilt või kogu läänemaailmalt nõuda.