Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Vene kurjus: «hoidke mind seitsmekesi kinni või muidu...» (11)

Copy
Urmas Nemvalts joonistab.
Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts
  • Sihtmärkideks on nii õigeusu pühamud kui ka nälgivad aafriklased.
  • Šantaaži ja hirmutamise strateegia pole muutunud.
  • Peaksime piiri Venemaaga päriselt kaupadele sulgema.

Ööl vastu hingamispäeva purustas Venemaa uus raketirünnak UNESCO maailmapärandi hulka kuuluva Odessa Issanda Muutmise katedraali, hulk inimesi sai viga ja vähemalt kaks tapeti.

Pisut aega tagasi ütles Konstantinoopoli patriarh Bartolomeus Postimehele, et tunneb kurbust ja valu selle üle, kuidas Moskva patriarh Kirill on president Vladmir Putini sõda algusest peale heaks kiitnud. Kui tavaliselt on sõdades kirikuid sihtmärgina välditud, siis «õigeusklik» Venemaa näitab nüüd, et ei kohku tagasi ka õigeusu pühakodasid purustamast.

Rünnakulaine Odessale on seotud aga ennekõike Venemaa lahkumisega Musta mere teraviljatehingust. Löögid Odessa sadamale kinnitavad soovi purustada vilja väljaveoks vajalik taristu. Venemaa strateegiline eesmärk on seejuures põhjustada näljahäda Aafrikas.

Putini strateegia lääne suhtes on olnud algusest peale šantaaž ja hirmutamine. See on järk-järgult vähem veenev, aga sellest pole loobutud, vastupidi – panused tõusevad. Näljahäda peaks lääne humanistidele korda minema, ehk nad mõtlevad järgi ja lõpetavad Ukraina toetamise. Umbes selline on Putini mõttekäik ning ohvrid pole Kremlit kunagi huvitanud. Ühtaegu tähendab see Euroopa ähvardamist uute rändevoogudega üle Vahemere.

Kuid selgub, et arvestatav osa viljast on läinud Ukrainast ka Hiinasse, mistõttu on Venemaal risk kaotada võtmeliitlase toetus. Türgi ei saa aga ükskõikselt pealt vaadata, kui Venemaa Mustas meres viljalaevu pommitama asub, nagu ta on lubanud.

«Ma olen hull, hoidke mind seitsmekesi kinni ja täitke mu tingimused,» on Kremli sõnum ja ikka veel hingitseb lootus, et sanitarid lõpuks verest välja löövad.

Samasugune eesmärk on tuumarelva lubatud paigutamisel Valgevenesse ning wagnerlaste ähvardustel tungida Poolasse. Pühapäeval kordas seda Valgevene diktaator Aljaksandr Lukašenka, kelle kohtumine Putiniga Peterburis pidi varem meedias võimendatud ähvardustele usutavust lisama.

Tõenäoliselt kuulub seegi rubriiki «hoidke mind seitsmekesi kinni». Kuid päriselt ei saa välistada ka seda, et Ukrainas üha enam kimpu jääv Venemaa otsib meeleheitlikult võimalust korraldada mingi suurem jama kusagil mujal. Tehes seda wagnerlaste egiidi all – niivõrd, kuivõrd nad on endiselt olemas – ja läbi Valgevene püütakse oma käed justkui puhtaks pühkida.

Elu on õpetanud, et Kremli šantaažile ei tohi millimeetritki järele anda. Šantaaž peab endaga kaasa tooma oodatule vastupidise tulemuse.

Ajal kui Venemaa ähvardab viljalaevu ja lõhub Ukraina sadamate taristut, tuleb meenutada, et vaatamata sanktsioonidele liiguvad Venemaa vahet mitmesugused kaubad. Ka üle meie piiri. Alles kirjutas Lõuna-Eesti Postimees, kuidas läbi Eesti jõuab Venemaale põllumajandustehnika, sealhulgas teraviljakombainid. On aeg mõelda sellise «kaubavahetuse» täielikule sulgemisele.

Kui samameelsed Eesti, Läti, Leedu ja Poola oma piirid täielikult kinni panevad, saab ka selgeks, kui tõsine oli wagnerlaste soov Poolasse «ekskursioonile minna». Tõenäolisem on, et mees, kes hüüab «Hoidke mind seitsmekesi kinni!», väsib ja kukub ristseliti maha.

Tagasi üles