:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/05/31/605276t1h498f.jpg)
- Lender ja Uesson jätsid Tallinnale oma jälje.
- Nõukogude võim ei suutnud linna päris ilmetuks muuta.
- Savisaare jälg on Putini kirik, aga Kõlvarti jälg kujuneb.
Kui on tugev ja jõuliselt tegutsev linnapea, siis võib öelda, et ka linn on tema nägu, kirjutab Aimar Altosaar.
Ajaloost teame, et enne esimest maailmasõda täideti Tallinna eeslinnad ja agulid esimese eestlasest linnapea, arhitekt Voldemar Lenderi projekteeritud odavamat sorti puitmajadega. Paljud neist on elamiskõlblikud tänapäevalgi, kuid linnale need enam ilmet ei anna.
Eesti ajal 17 aastat linnapea olnud Anton Uessoni ajal muutus Tallinn provintslikust kubermangulinnast esindusliku ja moodsa arhitektuuriga euroopalikuks pealinnaks. Uuesson suri Nõukogude okupatsioonivõimu vangina Sverdlovski vanglas.
Nõukogude võim püüdis Tallinnast kujundada nõukogulikku vabrikukorstende ja hiiglaslike kortermajade rajoonidega sotsialistlikku linna, kus kõigil oleks võrdselt ebamugav. Õnneks jäi suur osa ajaloolisest linnasüdamest siiski alles. Linnapeade asemel olid siis täitevkomiteede esimehed, kellest üks tähelepanuväärsemaid, Aleksander Hendrikson oli selles ametis 16 aastat. Tema pärandi hulka kuuluvad uuselamurajoonide planeerimise algatamine, Tallinna Kaubamaja ja «Hendriksoni küür» ehk esimene Pärnu maantee viadukt.
Ajal, kui enamik teisi «vabariikide» pealinnu said linnasüdamesse stalinlikus ampiiris suuri tornide ja vappidega kolemaju, pääses Tallinn siiski kõige hullemast: vaid üks väiksemat sorti viisnurgaga torn Liivalaia ja Tartu mnt nurgal, samas said eestiaegsed ehitusmeistrid linna keskele ehitada tollaste olude kohta üsna kenasid paesoklitega kontorihooneid ja elumaju.
Kõlvart pole oma kaarte avanud, sest linnajuhtimine on paari aastakümnega muutunud läbipaistmatuks nagu öö.
Tehes sealt ajahüppe kaasaega, siis viimased 22 aastat on Tallinna juhtinud Keskerakond, vaheldudes lühikest aega Tõnis Paltsiga. Perioodile ühist nimetajat otsides näeme, et sümboltähendusega objektiks võiks võtta linnapea Edgar Savisaare läbisurutud Lasnamäele ehitatud Moskva patriarhaadile alluv kirik kogu oma eksootilises vormingus, mida rahastas Vladimir Putini lähikondlane Vladimir Jakunin.
Praegune keskerakondlasest linnapea ei ole veel oma kaarte avanud, neid ei näe läbi, sest linnajuhtimine on paari aastakümnega muutunud läbipaistmatuks nagu öö. Meist ida poole jäävatele maadele on omane autoritaarne juhtimine, kus ainult juht otsustab, teistel on õigus vaid otsuseid ellu viia.
Enne järgmisi linnavolikogu valimisi, kui kesklinna arvukate teetööde ja ümberehituste tolm on maha langenud, saame ehk näha, millise jälje jätab Tallinnale Mihhail Kõlvart. Seni aga nopime tasuta ühistranspordi vilju, milleks on muu hulgas bussiliinide suunamine sinna, kust linnapa saab kindlasti oma hääled. Ka ajaloolise Kose asumi elanike ja Konstantin Pätsi Vabaõhukooli personal ja kasvandikud ei lähe arvesse, sest neid sõidab bussiga nr 5 tsentraalse juhtimise vaatest liiga vähe.