AK FOOKUS ⟩ Vene maailma äpardunud katse 1990ndate Ida-Virumaal

Narvalased näitasid referendumil oma meelsust – kuu hiljem kuulutas riigikohus referendumi kehtetuks. Foto: Lembit Michelson/Rahvusarhiiv

Tänavu suvel möödub 30 aastat sündmustest, mis panid noore Eesti Vabariigi tõsiselt proovile – Ida-Virumaa linnade juhid üritasid referendumi abil kehtestada kohalike seaduste ülimuslikkust vabariigi omade ees – selle kava õnnestumine oleks seadnud kahtluse alla Eesti Vabariigi terviklikkuse ja Ida-Virumaa oleks tõenäoliselt korranud korrumpeerunud juhtkonnaga nõukogude pärandit ihaleva separatistliku Transnistria Moldaavia Vabariigi saatust.

Ajalugu läks aga teisiti – kuigi referendumil osalenud olid pea sajaprotsendiliselt autonoomia poolt, kuulutas riigikohus referendumi õigustühiseks. Hinnanguliselt osales referendumil 20–25 protsenti narvalastest. Referendumil hääletanute nimekirjad hävitasid selle korraldajad kiiresti peale sündmust.

Ebaseaduslik autonoomiareferendum

• 16. ja 17. juulil 1993 Narvas ja Sillamäel toimunud ebaseaduslik referendum rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses, mille organiseerisid Narva ja Sillamäe linnavolikogu.
• Õiguskantsler esitas 3. augustil 1993 Riigikohtule taotluse, milles tegi ettepaneku tunnistada Sillamäe Linnavolikogu 6. juuli 1993. aasta otsus «1993. aasta 30. juuni miitingust osavõtnute juhendite täitmisest» kehtetuks.
• Riigikohus tunnistas 11. augustil 1993 oma otsusega Narva ja Sillamäe referendumi tulemused kehtetuks.