:format(webp)/nginx/o/2023/07/21/15470242t1h0bc7.jpg)
Prantsusmaa ajaloos on Kuramaal eriline tähendus ja Courlande kõlab veel tänagi sama müstiliselt kui meile Ultima Thule. Prantsuskeelses kuramaalannas la courlandaise’is võib aga ette kujutada noote nii Antiik-Kreeka naisfiguurist korè’st kui ladinakeelsest cor’ist, südamest. Vähemalt minu arvates kõlab see sama kaunilt kui itaaliakeelne il mio cuore, mu süda – mu arm. Viini kongressil sai la courlandaise käibesõnaks ning see kutsus esile väga vastandlikke emotsioone. Konkurentidele armuasjades tõi see lendlev sõna sageli huulile ka vandesõnad, kirjutab maalikunstnik Urmo Raus.