Jaak Valge ⟩ Nõukaaja kollaborandid ei pruukinud alati reeturid olla

Vaade saali Riigivolikogu I istungjärgu ajal. 21.-23. juuli 1940. Foto: Eesti Riigiarhiiv

1940. aasta 21. juulil kell 12.35 tuli Toompea lossis esimest korda kokku vastmoodustatud riigivolikogu, mis koosnes 6. juulil moodustatud Eesti Töötava Rahva Liidu nimelise valimisbloki kandidaatidest. Koosolekusaali ehtisid Stalini, Lenini, Marxi ja Engelsi pildid ning Stalini ja Lenini büstid. Seintel olid loosungid «Elagu Nõukogude Liidu rahvaste ja maailma töötava rahva juht suur Stalin!», «Eesti sammub ühes Sotsialistlikkude Vabariikide Liiduga!», «Elagu tööliste, talurahva ja sõdurite saadikute nõukogud!», «Elagu Kommunistlik Partei!», «Ainult Nõukogude võim loob tingimused rahvaste õitsenguks!». Toompea lossil lehvisid punased ja sinimustvalged lipud ja hooneesist kaunistas tihe punaste lippude rivi. Valitsuse loožis seadis end sisse Johannes Varese valitsus, mille seitse liiget olid valitud ka riigivolikogusse. Välisesindajate loožis võttis istet diplomaatiline korpus. Publikut kogunes rohkesti – nii palju kui lossi ruumid mahutada suutsid, kirjutab ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge (EKRE).

Kui Eestis hakataks tähistama kollaboratsioonipäevi, siis sobiksidki selleks kõige paremini needsamad 21. ja 22. juuli. Kollaboratsiooni esines loomulikult nii enne kui ka pärast. Need kuupäevad on olulised sellepärast, et 21. juulil 1940 võttis riigivolikogu vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, moodustades Nõukogude Eesti, ning päev hiljem palus Nõukogude Liidu Ülemnõukogu võtta Eesti NSV Nõukogude Liitu. Esimese deklaratsiooni esitas riigivolikogus kirjanik ja tõlkija Mihkel Jürna ning teise vasakpoliitik, tõlkija ja kirjanik Nigol Andresen.

Otsused ise olid loomulikult tehtud mujal – Kremlis. Deklaratsioonide labane sovetlik stiil, mida üks eesti kirjanik omatahtsi ei kasutaks, iseloomustab hästi seda ahast mänguruumi, mis kohalikele kaasajooksikutele oli loovutatud.