Veiko Spolitis ⟩ Lätis hakkab paiknema NATO brigaad ja harjutusalasid kahekordistatakse

Kanada kaitseminister Anita Anand (vasakult teine) ja Läti kaitseminister Ināra Mūrniece (paremalt teine) allkirjastavad Kanada juhitud NATO eelpaigutatud väegruppi puudutava kokkuleppe. Nende taga seisavad Kanada peaminister Justin Trudeau (vasakul) ja Läti peaminister Krišjānis Kariņš (paremal). Pilt on tehtud 10. juulil 2023. Foto: Gints Ivuskans

Vilniuse NATO tippkohtumine oli kohtumine sõja ajal, ja sellega läheb ta ajalukku. Nii nagu teistes liitlasriikides arutletakse ka Lätis selle üle, kas Vilniuse NATO tippkohtumist ikka loetakse tulevikus piisavalt ajalooliseks, kirjutab politoloog Veiko Spolitis. 

Kui vaadata neid väitlusi, mis toimusid Läti avalikus ringhäälingus ja kirjameedias, siis tulevad ilmsiks nii sarnasused kui ka erinevused Eesti ja Läti väitluskultuuri vahel. Ma ei taha selles artiklis keskenduda kahe riigi poliitilise kultuuri ja institutsionaalse mälu erinevustele, sest Eesti katkematu ajateenistus on Eesti ühiskonda totaalkaitse vajadustest rohkem harinud kui 2007. aastal katkestatud kohustuslikku ajateenistust taastavat Lätit.

Ajaloolised erinevused meie kahe riigi vahel on tekkinud erinevate otsuste tõttu, ja kohustusliku sõjaväeteenistuse puudumine kajastub ka iga-aastastes Eurobaromeetri küsitlustes, kus toetuse poolest kaitsejõududele on Euroopa Liidus juhtival kohal olnud Soome ühiskond, Eesti on olnud esimese kolme, Läti aga keskmiste seas.