Garri Raagmaa ⟩ Kas inimeste söömine võiks olla loomaõigus?

Pruunkaru. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Võib ju muidugi argumenteerida, et inimene on looduselt palju võtnud ja andku nüüd tagasi. Aga ilmselgelt tuleb siin leida kompromisse, sest pallil on ikkagi juba üle kaheksa miljardi inimese, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa.

Hiljuti oli Eestis juhtum, kus jalgrattur põgenes galopeeriva emakaru eest ja imekombel pääses. Sloveenia kolleegil oli ka just karukohting, mis lahenes mõlemapoolse soliidse taandumisega. Nii hästi ei läinud aga Itaalia jooksumehel, kelle muide Sloveeniast europrojekti käigus sinna viidud karumõmm pintslisse pani. Viimane uudis oli, et pärast ühe teise matkaja ründamist vangi pandud mõmmik säästeti kohtu poolt surmanuhtlusest. No ja itaallased olla palunud sloveenidel nende inimsööja tagasi võtta.

Sloveenias on 1200 karu ja sealne, Eestist 1,6 korda suurem elanikkond on poole väiksemal territooriumil. Nii on metsaottidega pahandusi üksjagu: lisaks tarude lõhkumisele pistavad nad koos huntidega ka õhvakesi ja lambaid. Eelmisel aastal märgiti üle 300 kahjujuhtumi ja riik andis jahimeestele loa 222 karu küttimiseks. See ei ole muidugi takistanud Sloveenia rohelisi valitsuse määrusi vaidlustamast. Tuleb tuttav ette?