Ants Leemets (1950-2019).

FOTO: Toomas Huik

Pealinna ühistransporti ei peaks reformima odavamaks, vaid hoopis kiiremaks ja mugavamaks, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Ants Leemets Postimehe arvamusportaalis. Taandarengu asemel on vaja edasiminekut.

Tundes pealinna valitsuse asjaajamist, ei ole vaja kahelda, et 2013. aastal on Tallinnas tasuta ühistransport. Õigem oleks öelda, et näiliselt tasuta, sest tasuta ühistransporti ei ole olemas. Ei ole üheski Euroopa linnas, sest alati peab keegi selle kinni maksma.

Tallinnas maksavad ühistranspordi kinni siin elavad maksumaksjad, tehes seda summas 30 miljonit eurot aastas. Ülejäänud 20 miljonit laekus piletitulust. Seega hakkab ühistransport aastal 2013 maksma ikka 50 miljonit ja see tuleb kõik pealinna eelarvest.

Täna ei ole linnavalitsus teada andnud, kust raha tuleb, kas võetakse hariduse, teehoolduse või lasteaedade arvelt. Linnavalitsus ei ole seda veel suutnud välja mõelda, sest nad on hakanud uskuma, et mustkunst on kunst ja torukübarast on võimalik küülikuid välja tõmmata.

Ühistransport ei ole Tallinnas hästi arenenud. Kõvasti jäädakse maha Euroopa parimatest linnadest nagu München, Helsingi, Viin ja Praha.

Ei ole näha ka trendi paranemisele, mida näitab ka reisijate arvu vähenemine hoolimata sellest, et piirkonnas elanike arv on kasvanud.

Kindlust vähendab veelgi teadmine, et linnale kuuluvad autobussikoondis ja trammi-trollibussikoondis on aastaid kahjumis ja halvema vältimiseks plaanib linnavalitsus nad liita üheks ettevõtteks.

Kahjum tähendab eelkõige seda, et busse, trolle ja tramme ei suudeta piisavalt uuendada ja ühistranspordi kvaliteet halveneb. Tallinna busside keskmine vanus on 10,3 aastat, trollidel 9,1 ja trammidel 25,6 aastat ja keskmise vanuse suurenemisega väheneb kvaliteet veelgi.

Tallinna linnavalitsuse plaan ühistranspordi tasuta muutmiseks on lühinägelik ja ei täida linnaelanike ootusi pikemas perspektiivis. Pidasime linnavolikogus nõu paljude reisijateveo korraldajatega ja leidsime, et peaks minema teist teed.

Uued liinid

Alustada tuleks liinivõrgu disainimisest kaasaegseks. Viimane kompleksne liinivõrgu korrastamine tehti eelmise sajandi 70ndatel. Hiljem on liine vähendatud ja lisatud juurde mittesüsteemselt. Uus liinivõrgu kava peaks arvestama uut olukorda, hõlmama nii linna kui naabervallad ja kaaluma erinevate transpordiliikide ühildumist.

Elektriraudtee rolli tuleks tõsta ka linnaliikluse mõttes, seda enam, et CO2 rahadest tulevad liinile kaasaegsed rongid. Liinivõrgu disainimise abil saab muuta ühistranspordi mugavamaks ja kiiremaks.

Teine oluline tegur oleks avatud konkurentsi võimaldamine ühiskondlikule transpordile nii nagu see on näiteks Taanis, Soomes, Norras, Rootsis ja Suurbritannias. Alles siis selgub, kas samades tingimustes maksab ühistransport 50 või hoopis 40 miljonit. Tänane suletud süsteem teeb asja kalliks ja ei tõsta kvaliteeti. Selle teguri suurt tähtsust süsteemi parendamisel on rõhutanud paljud linnamajanduse eksperdid.

Kiirus ja mugavus on tähtsamad

Tallinna linnavalitsus on astunud valele teele – selle asemel, et tõsta kvaliteeti, loob ta kõik eeldused ühistranspordi olukorra halvenemiseks. See omakorda vähendab ühistranspordi kasutajaid ja suurendab liiklusummikuid.

Soome spetsialistid väidavad, et ühistranspordi kiirus lisab 10 protsenti reisijaid juurde ja mugavus veel 15 protsenti. Kokku tegevat see aga 40 protsenti reisijate arvu kasvu ühistranspordis.

Kui linnavalitsus mõtleks perspektiivselt, käituks ta teisiti kui täna odavale teele minnes. Disainiks vananenud liinivõrgu, lõpetaks vedajate monopoli ja avaks turu konkurentsile ning püstitaks eesmärgiks euroopalikul tasemel efektiivse, kiire ja mugava ühistranspordi.

Selle eesmärgi nimel ei oleks kahju raha kulutada, sest tänu kiirele ja mugavale ühistranspordile oleks reisijaid märgatavalt enam ja linna liiklusprobleemid paremini lahendatud.

Harjumaal, sealhulgas Tallinnas, elab ligi 600 000 elanikku ja ühistranspordi korraldamine sellel alal on tähtis. Õppida tuleks Helsingi linna tegevusest, kes on arendanud oma avaliku transpordi Euroopa parimate hulka, ja ka Tartu linnast, kes on asju suutnud ajada edukamalt kui Tallinn.

Skandaali summuti

Halb, et Tallinna juhtidel tärkas idee tasuta transpordist mitte linnamajanduslikest põhjustest vaid nn Toobali skandaali summutamiseks.

Ametnikud said sellest teada ajalehest ja nüüd nad mõtlevad, mida teha uue kontaktivaba piletisüsteemiga, mis sügisest rakendada plaaniti.

Küsitlus tasuta ühistranspordi kohta läheb maksma 260 000 eurot ja lisaks on tegemist ebaausa avaliku arvamuse küsitlusega. Ei piirduta küsimusega, vaid öeldakse ka vastus ette.

Mitte ainult ei öelda, vaid massilise reklaamiga läbi tundmatute ja tuntud nägude mõjutatakse inimesi vastama «jah». Reklaam on tellitud just sellelt firmalt, kellele Keskerakond ohtralt võlgu ja keda partei on rahastanud rea aastate jooksul.

Kõik see näitab, et linnavalitsus ei tegutse ausalt linnaelanike huvides vaid on linnarahva rahadega alustanud oma valimiskampaaniat 2013. aasta kohalikeks valimisteks.

Tallinna ühistranspordi kaasajastamine oleks palju ambitsioonikam eesmärk, mis vastaks märgatavalt enam elanike huvidele ja meie liiklusolud paraneksid.

Postimehe arvamusportaal küsib täna ekspertide, poliitikute ja aktiivsete linnakodanike kommentaare tasuta ühistranspordi ideele.