Juhtkiri ⟩ Aafrika jääb teraviljata, Krimm sõjamoona, vee ja turistideta

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Venemaa püüab viljaleppe abil pingeid kruvida, kuid edutult.
• Kertši silla vigastamine jätab lõksu Putini poolt Krimmi meelitatud turistid.
• Kui Ukrainal õnnestub Krimm isoleerida, on see suur samm sõja võidu poole.

Mida Venemaa täpsemalt üritab saavutada, kui ütleb üles Musta mere teraviljaleppe? See on üks vahendeid, millega saab veel pingeid eskaleerida, näidata: meie survestame maailma. Mingit muud võitu on isegi raske näha.

Kahtlemata tekitab viljablokaadi oht maailmas võbelust, eriti riikide jaoks, kes Musta mere kaudu välja veetavast viljast sõltuvad. Kuid pigem oleks üllatav, kui Venemaa ei püüaks viljaleppe abil pingeid kruvida.

Aasta tagasi, kui tint oli vaevalt jõudnud Istanbulis sõlmitud teraviljaleppel kuivada, ründas Venemaa seejärel rakettidega Odessa sadamat, sealhulgas viljaveoks vajalikku taristut. Samasugune rünnak Odessa sadamale kordus nüüd. Aasta tagasi oli see näkkusülitamine lepet vahendanud ÜRO peasekretärile António Guterresele ja Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoğanile. Siiski hakkas lepe selle tagasilöögi järel kuidagi tööle.

Praegu nõuab Venemaa endale paremaid tingimusi väetiste ja toiduainete ekspordiks. Ehk sisuliselt püüab kaubelda talle kehtestatud sanktsioonide üle. Kuid Venemaal on järjest raskem end mõistetavaks teha. Nii tema välja- kui ka sissepoole saadetud sõnumid on lombakad.

Kui viljaleppest loobumine pidi olema sõnum Vene sisepublikule, et meil on salves veel padruneid, siis nullis selle koheselt palju jõulisem sõnum Krimmi sillal.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kinnitas enesekindlalt, et on valmis koos Türgi ja ÜROga järgima lepet ka ilma Venemaata ning tegi kiirelt eraldi pöördumise Aafrika riikidele, kes leppe kokkukukkumisel kõige enam kannatavad. Kuid viljaleppe kokkukukkumisel osutub kaotajaks ka Hiina, kes reageeris kohe valmisolekuga lepet päästma asuda.

Kui viljaleppest loobumine pidi olema sõnum Vene sisepublikule, et meil on salves veel padruneid, siis selle nullis kohe palju jõulisem sõnum Krimmi sillal. Esmaspäeval löödi rivist välja tuiksoone autoliiklust võimaldav osa.

Kuigi Ukraina pole kiirustanud otsesõnu kinnitama oma osalust tehniliselt hiilgavalt korraldatud droonirünnakus, tuleb rõhutada, et tegemist on igati legitiimse sihtmärgiga. See sild on ebaseaduslik rajatis, mis ühendab annekteeritud territooriumi Venemaa Krasnodari kraiga ning pole ühtegi põhjust, miks Ukraina ei peaks seda võimalusel ründama.

Venemaa president Vladimir Putin valetas, kui kiirustas ütlema, et sillal pole mingit tähendust Vene vägede varustamisel. Jääb vaid ukrainlastele edu soovida, sest korralik segadus puhkeb siis, kui ka silla raudteeharu pihta saab.

Seniks aga oleme tunnistajaiks veel ühe Moskva narratiivi kokkuvarisemisele. Nimelt on Venemaal kuni viimase ajani Krimmi reklaamitud ohutu turismisihtkohana. Inimesi on küüniliselt meelitatud potentsiaalsesse sõjatsooni puhkust veetma. Ja kergeusklikke on leidunud – alles nüüd nad taipavad, et tagasi pääseda pole enam sugugi lihtne.

Meenutame samuti, et Kahhovka tammi õhkimise järel halvenes kroonilises joogiveepuuduses vaevleva Krimmi veevarustus.

Võib ju öelda, et Venemaa on oma inimesi alati petnud ja petab edasi, kuid nüüd tunnevad tuhanded pered, et Krimm pole ohutu, nagu pole seda ka tagasireis läbi okupeeritud Ukraina alade.

Kui Ukrainal peaks õnnestuma Krimm isoleerida, on see suur samm sõja võidu poole. Ja seda me ootame!