Kristiina Soovik ⟩ Kraanist jooksva joogivee taga on pidev töö ja jälgimine

Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik Ülemiste veepuhastusjaamas. Foto: Jake Farra

Heade asjadega on kerge ära harjuda. Näiteks puhas, värske ja kvaliteetne joogivesi tundub nii iseenesestmõistetav, et selle peale pole vaja mõeldagi – keerad kraani lahti ja vesi voolab, ühtaegu tervislik ja värske. Joogivee puhtus tugineb aga pidevale tööle ja jälgimisele. Viimase paari kuu sündmused Eestis – Kuressaare avariis saastunud joogivesi ja põuast tingitud veepuudus Viimsis – on meenutanud, et mitte igal pool ja igal hetkel pole olukord nii roosiline, kirjutab Tallinna Vee veekvaliteedi juht Kristiina Soovik.

Jätkusuutliku teenuse ja eeskujuliku veekvaliteedi taga on hulk inimesi, strateegilist tööd ja teadust, igapäevast jälgimist ja hooldust. 90 protsenti tallinlastest saab vee Ülemiste veepuhastusjaamast, kus joogivesi toodetakse pinnaveest, ning kümnendik elanikest saab joogivee põhjaveest. Linlane tarbib keskmiselt 95 liitrit vett päevas.

Põhjavesi tuleb sügavalt maa seest, on üldjuhul mikrobioloogiliselt puhas, kuid mineraalirikas (sisaldab nt rauda, mangaani) ja vajab enamasti filtreerimist. Pinnavee puhastamine on keerukam ja aeganõudvam – vett puhastatakse esmalt mehaaniliselt, siis keemiliselt ning protsessi lõpus ka desinfitseeritakse, et hävitada mikroorganismid ja ennetada nende võimalikku teket ja kasvu torustikus. Veeallikast sõltumata kehtivad kraaniveele ühesugused ranged nõuded.