Olev Remsu ⟩ Oht vabaduse ja headuse kaotuseks algab monoteismist

Jeesus Kristus Läti kunstniku Kārlis Baltgailise (1893–1979) nägemuses. Foto: repro/Juhan Javoiš

Ma olen tundeinimene ning aeg-ajalt valdab mind imaginaarne hirm, et vabadus ja demokraatia saavad otsa. Et inimõigustest kinnipidamiselegi tuleb lõpp. Ja eks ütleb mõistuski, et kõik, mis on kord alanud, ei püsi igavesti, kirjutab Olev Remsu.

Suured ja üllad väärtused pole eriti moes. Kui neist üldse juttu tuleb, siis kasutakse neid tihti sõnakõlksudena demagoogiariugasteks. Võtame vabaduse ja demokraatia. Pole vist tähenduselt suuremahulisemaid poliitsõnu kui need kaks. Ent nii mõnigi kord tähistab nende kasutamine seda, et neid pole.

Nõukogude Liit deklareeris ennast kõige vabamaks maaks planeedil. Tegemist oli diktatuuriga, mis kasutas oma nomenklatuuri hüvede säilimiseks massirepressioone ja kus valitses monoteism – kommunismiusk. Kui mõne riigi nimes leidub sõna demokraatia, siis teatab see meile otse, et demokraatiat seal ei leidu.