Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

Triinu Purru Kuigi on ütlus, et õnnetus ei hüüa tulles, siis tegelikult tihtipeale hüüab ikka

Kiirabiauto. Foto on illustreeriv.
Kiirabiauto. Foto on illustreeriv. Foto: Taavi Sepp / Postimees

Paraku tuleb tõdeda, et kõik, kes kukuvad, ei tõuse uuesti üles. 2022. aastal lõppes surmaga ligi tuhat õnnetust, millest 214 olid tingitud kukkumistest. 2021. aastal registreeriti meditsiiniasutustes 155 045 vigastusjuhtu ravikuluga 45 miljoni eurot. 45 protsenti nendest vigastustest olid kukkumised, mis on peamine vigastuste põhjus peaaegu kõigis vanuserühmades. Eakate puhul aga suureneb kukkumiste osakaal märgatavalt, kirjutab TAI (Tervise Arengu Instituut) paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru.

38 protsenti kõikidest kukkumistest leiab aset kodukeskkonnas – paigas, mis peaks ja võiks olla kõige turvalisem koht. Arvestades meie vananevat ühiskonda, pole loota, et kukkumiste kasvav trend iseenesest suunda muudaks.

Kuigi kõnekäänd ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles, siis tegelikult tihtipeale hüüab ikka. Turvalise keskkonna loomisega ja ohutu käitumisega oleks võimalik ennetada lõviosa vigastustest. Mida aga saab kodukeskkonnas vigastuste ennetamiseks teha – kohas, mis on privaatne eravaldus, kuhu ennetuse teadmistega spetsialistidel sageli asja ei ole?

Tagasi üles