Julgen väita, et kõik praegused keskealised ehk need, kelle sünniaasta jääb 1960. aastate teise poolde ja hilisematesse aastakümnetesse, on üles kasvanud Ellen Niidu lasteluule saatel. Olgu see siis «Silmapesulaul», «Sööma!» algusridadega «Sööma,/sööma!/Laud on lapse /töömaa!», «Kati karu», «Kalad» algusridadega «Mull-mull-mull-mull/väiksed kalad» või mõni muu mällu sööbinud värsstekst, kirjutab kirjandusteadlane ja õppejõud Ave Mattheus.
Tellijale
AK kirjanduskool ⟩ Ellen Niit kirjutas luulet nii väikestele kui ka suurtele
Muidugi on sellele mällu söövitamisele kaasa aidanud meloodia, mida eesti heliloojad läbi aegade on väga paljudele Ellen Niidu lasteluuletustele loonud ja millest annab hea ülevaate tema loomingu kirjandusnimestik (1991). Sest isegi kui luuletused on jäänud omaaegsete raamatute kaante vahele, siis laule esitatakse ikka ja jälle küll lasteaedades ja koolides, küll konkurssidel ja kontsertidel, neid võib kuulda raadiost ja leida internetist või heliplaatidelt.