JUHTKIRI ⟩ Eesti vajab ELi kõrvale ka oma Hiina-strateegiat

Saksamaa, Hiina ja Euroopa Liidu lipp. Foto: John MacDougall/AFP/Scanpix

• Saksamaa Hiina-strateegia nendib, et Hiina on ühtaegu partner, konkurent ja süsteemne rivaal.
• Hiina suhetes tuleb vältida Venemaaga tehtud vigu.
• Eestil peab olema ka oma Hiina-strateegia ja selleks tuleb Hiinast rohkem teada.

Hiina kasvava mõjuga toimetulemiseks tuleb Eestil töötada selle nimel, et võimalikult palju Hiina-poliitikat tehtaks Euroopa Liidu tasemel. Paha ei teeks ka Eesti enda Hiina-pädevuse suurenemine.

Üleeile võttis Saksamaa vastu Hiina-strateegia, mis on suures osas kooskõlas juuni lõpus ilmavalgust näinud Euroopa Liidu Hiina strateegilise dokumendiga. Saksamaa Hiina-strateegia nendib, et Hiina on ühtaegu partner, konkurent ja süsteemne rivaal. Lisaks jaotab Saksamaa laias laastus oma Hiina-strateegia kahte: Saksa-Hiina kahepoolseteks suheteks ja ELi-Hiina suheteks. Lisaks kõneleb dokument veel laiemast rahvusvahelisest kontekstist, kuhu Saksamaa Hiina-strateegia paigutub. Sakslased ei unusta ka inimõiguste kehva olukorda Hiinas.

Hiina on jätkuvalt Saksamaa tähtsaim kaubanduspartner – nii näiteks investeerisid Saksa ettevõtted Hiina turule eelmisel aastal rekordilise summa raha, 11,5 miljardit eurot. Hiina on suurim turg mitmele Saksa autotootjale.

Küsimus on nüüd selles, kas, arvestades Saksamaa suurust, saab rääkida vaid kahepoolsetest Saksa-Hiina suhetest või tuleb paratamatult mängu Euroopa Liidu mõõde. Saksamaa räägib küll riskide vähendamisest Hiinaga, kuid on selge, et kaubavahetuse sagenedes suureneb ka Hiina mõju Saksamaal. Seega ka terves Euroopas.

Peaasi on mitte teha sama viga, mida tegi Saksamaa suhetes Venemaaga. Siis rääkis ka Berliin kahepoolsetest suhetest Venemaaga. Ometi oli selge, et nii Nord Stream 1 kui ka Nord Stream 2 mõjutas terve Läänemere piirkonna julgeolekut. Saksamaa sattus Venemaast ka sõltuvusse, seda aga tuleb suhetes Hiinaga vältida, eriti arvestades mitme olulise tooraine Hiina päritolu.

Küsimus on nüüd selles, kas, arvestades Saksamaa suurust, saab rääkida vaid kahepoolsetest Saksa-Hiina suhetest või tuleb paratamatult mängu Euroopa Liidu mõõde.

Saksamaa Hiina-strateegia küll rõhutab vajadust koordineerida võimalikult palju Hiina-poliitikat läbi Euroopa Liidu välisteenistuse. Siin on ka Eesti võimalus – arvestades Eesti suurust, ei saa me jääda lootma üksnes kahepoolsetele suhetele tugevneva Hiinaga, vaid peame kaubanduslikke küsimusi arutama Euroopa Komisjoni kaudu.

Eesti peab suurendama ka enda Hiina-pädevust. Eile välja tulnud Briti parlamendi raport näitas Hiina üha arenenumat luuretegevust Ühendkuningriigis. Ka Eestis on tabatud Hiina kasuks tegutsenud spioone. See kõik sunnib tagasi tulema juba avalikkuses kõlanud ettepaneku juurde, et Eestil peab olema ka oma Hiina-strateegia. See ei saa olla koopia Saksamaa strateegiast, kuid peab lähtuma Euroopa Liidu omast. Aeg, mil mõni Eesti poliitik kuulutas lihtsalt läbimurret suhetes Hiinaga, on mööda saanud.

Selleks, et oskaksime strateegiat luua, peame aga Hiinast rohkem teadma. Teadmiste suurendamiseks on vaja tekitada Eestisse juurde hiina keele oskajaid. Arvestades vene keele populaarsuse vähenemist seoses Venemaa rahvusvahelise mõju kahanemisega, tuleb mõelda hiina keele oskuse kasvatamisele Eesti koolides ja ülikoolides. Hiina keel ei tohi olla enam eksootiline keel, mida oskab vaid käputäis entusiaste.