Aapo Ilves ⟩ Ilme Nüri käik suveteatrisse: liivahunnikud ja lastevihkajad

Tüüpiline suveteatri vabaõhuetendus. PIlt on illustratiivne, igasugune sarnasus mõne Eesti suvelavastusega on puhtelt juhuslik :D Foto: Agnieszka Pazdykiewicz

Etenduse start hilines 20 minutit. Kunstnik oli kujunduses kasutanud suurt liivahunnikut, paari puuriita ja paarikümmet põhupalli. Liivakuhi oli hetkeks, mil teatriime algama pidanuks, paariaastaste lärmakate jõnglastega tihedalt kaetud. Ilmselt see ei sobinud dramatiseeringu ega kontseptsiooniga, sest mees, kes tundus olevat peakorraldaja, palus vanematel oma jõnglased ära kutsuda, nad segavat. Suurem osa eluõisi eemaldati püüneplatsilt kähku, paar lapsevanemat aga hakkasid valjuhäälselt põtkima: kas see siis ei olegi koguperetükk, no muidugi lähevad lapsed liiva sisse mängima, kui te siia liiva panete, kuidas te ometi aru ei saa, südametu lastevihkaja!

Reklaamis oli ju kirjas, et alla 12-aastastele mittesoovitatav, pareeris korraldaja ja sai teada, et reklaame üldse ei loetagi. Kui on suvetükk, siis on suvetükk ja muidugi võetakse kõik lapsed kaasa ja ega neid saa siis rihma otsas hoida. Makske meile piletiraha tagasi!

Eluülikooli vilistlastest täiskohaga emmed-issid, mõtles Ilme ega heldinud. Elu neil kerge ei ole, aga ehk tulevad siiski kuidagi toime. Suveõhtu tuulekeses heljus sääsetõrjevahendite mürgist hõngu. Parem ikka kui talvise teatrisaali tappev parfüümilehk, tõdes Ilme. Teatrijuht jõudis kokkuleppele ka endid lavakujunduse põhule ja riitadele sättinud seltskonnaga ning mänguplats oligi vaba. Siin sõidavad täna ka masinad ja liiguvad hobused, kõlas hoiatus, palun ärge liikuge etenduse ajal märgulintidest ettepoole, see on ohtlik!