JUHTKIRI ⟩ Automaksu kehtestamine võib anda tagasilöögi

Foto: Postimees

• Kavandatav automaks võib valusalt tabada eeskätt maaelanikke.
• Automaks vihastab Eesti Autoomanike Liitu.
• Maal on mitu autot peres tihti vältimatu.

​Õlle hinna seose valitsuse püsimisega tõi välja vahva sõdur Švejk, kes pärit maalt, kus õlu on rahvusjook. Eestlase rahvusriist on auto, mistõttu automaksu kehtestamine Eestis võib olla sama riskantne nagu õlle hinna tõstmine Tšehhimaal.

Rahandusminister Mart Võrklaev ütles eile ERRile antud usutluses, et valitsus kavatseb järgmisel nädalal välja tulla automaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavaga. Tänases Postimehes ütleb Eesti Autoomanike Liidu juhatuse esimees Priit Tammeraid üsna otsekoheselt, et liit teeb kõik endast oleneva, et automaksu kehtestamisele vastu seista. Ja kui see ei õnnestu, siis hoida kuni järgmiste valimisteni meeles, et automaksust valimiskampaania ajal juttu ei olnud ning selle asemel soovitati maksude kohta hoopis poliitikute huultelt lugeda.

Automaksu kehtestamise õilsate eesmärkidena on nimetatud loodushoidu ja soovi vähendada autostumist linnades, mis muidugi on suurepärane uudis Boltile, kelle taksod, rendiautod ja tõuksid muutuvad linnainimesele arvestatavaks alternatiiviks oma autole.

Rõõmsad on kindlasti ka autoromulad, sest seaduse surve vabaneda vähest kasutamist leidvatest autodest viib nõudluse nende järele nii alla, et omanikule sisuliselt muud varianti ei jää, kui anda auto ära lammutamiseks. Nagu Tammmeraid märkis, tähendab selline areng, et automaksu kehtestamine sõna otseses mõttes hävitaks autoomanike vara, muutes selle väärtusetuks.

Kuigi maksu kehtestamise põhjendused lähtuvad loodushoiust, tuleb arvestada, et maks hakkab kehtima ühtmoodi nii nendele autodele, mis sõidavad palju, kui ka neile, mis suurema osa ajast seisavad, ei koorma liiklust ega saasta loodust. Vaevalt on palju neid, kes peavad kaht autot vara paigutamise vahendina. Enamasti on teise sõiduvahendi järele siiski möödapääsmatu vajadus, isegi kui seda ei tule ette iga päev. Seega on maksu põhiline motivatsioon ikkagi see, et inimeste käest kuidagi need 120 miljonit eurot kätte saada.

Samas võib maksu kehtestamine väga tugevalt riivata sotsiaalset õiglust. Maapiirkondades on ühistransport jäänud nii nigelaks, et ilma autota toime ei tule, seda enam, et meditsiin, koolid ja muud avalikud teenused on liikunud keskustesse. See tähendab, et maainimestel peab peres olema rohkem kui üks auto, sest pereliikmed liiguvad eri aegadel ja eri suundades.

Automaksu kehtestamise eesmärkidena on nimetatud loodushoidu ja soovi vähendada autostumist, kuid lähem analüüs näitab, et see on pigem ettekääne riigikassase tulude saamiseks.

Nii peaks keskmine maapere võrreldes linnaperega maksma topelt või lausa kolmekordselt. See ei oleks õiglane, sest peale kõige muu on maainimese käigud pikemad ja kulukamad. Valitsus on lubanud, et maainimeste erisust kavatsetakse arvesse võtta ja seda kompenseerida, aga see võib muidugi panna linnainimesi oma autosid maakodudesse ümber registreerima.

Loodushoiu seisukohalt oleks palju mõistlikum tõsta hoopis vedelkütuste aktsiisimäärasid – kes rohkem sõidab ja saastab, see ka rohkem maksab. Ainuke häda on selles, et Eestis on juba kütuseaktsiiside osakaal riigi maksutuludes Euroopa Liidu maadest kõige kõrgem.

Seega oleme autode maksustamises üsna nokk-kinni-saba-lahti-olukorras. Aga küllap valitsus aimab, et ega eestlane autost ei loobu. Nutab ja maksab.