AK Fookus ⟩ Demokraatia allakäigutrepp: mis peab Eestis juhtuma, et meil enam demokraatiat ei ole?

Allakäigutrepp Illustratsioon: Toivo Luht

Demokraatiat ei ole lihtne defineerida. Kõik justkui teavad, mis on demokraatia, kuid igaühel on sellest natuke erinev arusaam. Nii on ka demokraatiat ähvardavate ohtudega. Sellekevadise obstruktsioonikriisi ajal olid opositsioon ja koalitsioon ühel meelel selles, et Eesti demokraatia on ohus, aga mitte enam selles, kes või mis Eesti demokraatiat ohustab ja mida tuleks sellega teha, kirjutab arvamustoimetaja Ago Raudsepp.

Demokraatiaks vajalikke tingimusi võiks pikalt üles lugeda, kuid on kaks asja, ilma milleta demokraatiat kindlalt olla ei saa. Peab olema poliitiline konkurents, et oleks kelle vahel valida, ja peavad olema inimesed, kes valivad. Neist esimene on tunduvalt tähtsam kui teine.

Kohe pärast Eestis okupeerimist korraldatud valimistel 1940. aasta juulis ei piiranud okupatsioonivõim mitte valimisõigust, vaid poliitilist konkurentsi. Kõik võisid võrdselt valida, kuid vabadust kandideerida takistati järsult: riigivolikogu 80 kohale lubati kandideerima ainult 81 kandidaati. Lisaks võltsiti veel ka valimistulemusi.