JUHTKIRI ⟩ Nii Ukraina kui ka Rootsi peavad saama NATO tippkohtumiselt julgustavaid sõnumeid

Urmas Nemvalts joonistab. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Allianss ei tohi olla Ukraina suhtes ebamäärane.
• Paarist sõnast või lausejupist võib sõltuda palju.
• Eesti huvides on nii Ukraina kui ka Rootsi NATO liikmesus.

NATO-l on lahendada mitu keerulist ülesannet: kuidas avada Ukraina tee NATOsse nii, et ei satutaks sõtta Venemaaga, ent samal ajal heidutaks Venemaad piisavalt. Küsimus on ka selles, kas ja millal pääseb Rootsi NATOsse.

Täna algab Vilniuses NATO tippkohtumine, mille üks peamisi eesmärke on sõnastada Ukraina tee NATOsse. USA president Joe Biden andis hiljuti uudistekanalile CNN intervjuu, milles ütles, et Ukraina pole valmis NATO liikmesuseks ja enne Ukraina NATOsse saamist peab olema sõda lõppenud. NATO ei saa võtta enda liikmeks sõdivat riiki, sest siis satuks sõtta ka allianss ise.

Säärane seisukoht annab aga Venemaale võimaluse rahu lõputult edasi lükata ning jätkata kasvõi madala intensiivsusega konflikti, et mitte Ukrainat NATOsse lasta. Seega peab Ukraina sõja otsustavalt võitma ning sõlmima rahu – siis on tagatud Ukraina pääsemine NATOsse.

Allianss ei tohi olla Ukraina suhtes ebamäärane. Tänaseski Postimehes kirjutab välisminister Margus Tsahkna, et 2008. aastal otsustas NATO Bukarestis Ukraina allianssi saamise, «kuid sellele ei järgnenud konkreetseid samme». «Pärast Bukaresti tippkohtumist oleme näinud, kui ohtlik on Venemaa naaberriikidele sattuda NATO ooteruumi ilma reaalse tegevuskavata,» märgib Tsahkna.

Venemaale ei tohi anda tippkohtumisel signaali, et NATO toetus Ukraina liikmekssaamisele on kuidagi lahjemaks jäänud ja Venemaa on saanud Ukrainas vabad käed. Samal ajal tugevdaks tugev sõnum NATO-lt ka ukrainlaste võitlusmoraali.

Venemaale ei tohi anda tippkohtumisel signaali, et NATO toetus Ukraina liikmekssaamisele on kuidagi lahjemaks jäänud ja Venemaa on saanud Ukrainas vabad käed.

Missuguse sõnumi täpselt allianss Ukrainale annab, on keeruline küsimus. Paarist sõnast või lausejupist võib sõltuda palju. On arutatud ka seda, et Ukraina võiks saada mingisuguseks hiiglaslikuks Iisraeliks, kes saab USA-lt igal aastal plaanipärast sõjalist toetust. Ent on selge, et Ukraina julgeoleku tagab kõige paremini NATO liikmesus.

Ukrainaga rööbiti on tippkohtumisel üleval Rootsi liikmesuse küsimus. Teatavasti seisab Rootsi liikmesus eeskätt Türgi taga, kelle president Recep Tayyip Erdoğan nägi Rootsi NATOsse pääsemise eest edasiliikumist Türgi Euroopa Liidu liikmesuse teel. Selge on, et kui Rootsi NATO liikmesus sõltub üksnes poliitilisest tahtest, siis Türgi ELi liikmesus takerdub Kopenhaageni kriteeriumidesse. Kui need küsimused omavahel siduda, võib kesta aastakümneid, enne kui Rootsi saab NATOsse. Järelikult on vaja teistsugust lahendust.

Rootsi keeruline tee NATOsse pakub hoiatava näite ka Ukrainale. Et mingi riik saaks NATOsse, peavad selle riigi liikmesuse ratifitseerima NATO kõigi liikmesriikide parlamendid. Pole garantiid selle vastu, et Ukraina NATO liikmesuse ratifitseerimine peatub näiteks Ungari või Türgi parlamendis. Teadagi, milline riik säärastest erimeelsustest NATO sees võidab.

Eesti huvides on nii Ukraina kui ka Rootsi NATO liikmesus. Mõlema NATOsse saamine suurendab samal ajal Euroopa ja siinse piirkonna julgeolekut. Viimase eesmärgi nimel ootame tippkohtumiselt ka NATO vägede kohaloleku suurendamist siinses piirkonnas. Kuid on selge, et alliansil on täna-homme ees keerulised päevad – Vilniuse tippkohtumise otsused võivad mõjutada Euroopa tulevikku aastakümneid.