Carl-Dag Lige ⟩ Renoveerida tuleb nii, et elukeskkond paraneb

Märts 2021. Sotsiaalmajutuskompleks Grand Parc ehitati Bordeaux's 1960. aastatel 530 eluasemega, mis ehitati ümber 2014-2017. Jean-Philippe Vassal ja Anne Lacaton pälvisid selle eest Pritzkeri arhitektuuriauhinna. Foto: PHILIPPE LOPEZ/AFP

Renoveerimise põhieesmärk võiks olla mitte pelgalt energia kokkuhoid, vaid parema elukeskkonna loomine, kirjutab Eesti Kunstiakadeemia doktorant-nooremteadur Carl-Dag Lige.

Eestis ja Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks elada säästlikumalt. Elamumajanduses puudutab see kõige teravamalt nõukogudeaegseid kortermaju ja nende energiakasutust. Üks viis kokku hoida on muuta hooned soojapidavamaks. Eestis on tänaseks osaliselt KredExi abig, renoveeritud ligikaudu 1400 kortermaja.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on arvutanud, et Euroopa kliimaeesmärkide täitmiseks tuleks meil 2050. aastaks renoveerida veel ligikaudu 14 000 (!) kortermaja – töömahtu ja kulusid arvestades on see elanikkonna jaoks suur väljakutse. Ent soojustamine üksi ei loo uut ruumikvaliteeti. Renoveerimismaratonil võiks olla palju inimkesksem eesmärk: mitte pelk energiasääst, vaid parem elukeskkond.