JUHTKIRI ⟩ Viimsi veeprobleem viitab vajadusele veega hoolikamalt ümber käia

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Eestiski tuleb hakata mõtlema vee tarbimise piiramisele.
• Sademete puudus võimendas veeprobleemi.
• Uusarendused koormavad Viimsi valla veevarustust.

Viimsi valla veepuuduse probleem vihjab sellele, et tulevikus tuleb piirata vee tarbimist ja uusarenduste umbropsu tegemist.

Tänane Postimees kirjutab sellest, kuidas Viimsi valda ähvardab veekriis. Vallavõim on elanikke manitsenud piirama vee tarbimist, kuid elanikud ise peavad vee probleemi põhjuseks uusarendusi. Lisaks on Eestit sel kevadsuvel vaevanud põud.

Viimsi vald kehastab kokku mitut probleemi. Esmalt demonstreerib Viimsi vald Eesti ebaühtlast arengut, kus Tallinn ja selle lähiümbrus õitseb ja samas pannakse ääremaadel kinni koole. Inimeste soov Viimsi valda kolida on aga tähendanud uusarendusi, mis on toonud endaga kaasa veepuuduse küsimuse.

Samal ajal, kui vallavõimud soovivad piirata vee tarbimist, räägivad uudised ka sellest, kuidas Viimsi vald soovib rajada purskkaevude parki. Ei tundu just väga vett kokkuhoidva poliitikana. (Viimsi vallavalitsuse esmaspäevase täpsustuse kohaselt rajatakse kõnealune park sadevee abil ja eurorahaga ning see ei mõjuta Viimsi joogivee tarbimist - toim) Ja et probleem pole sugugi uus, viitab see vallavõimude suutmatusele asjaga tegeleda.

Sel aastal aga võimendub veepuuduse probleem kevadsuvise põua tõttu. Mai keskpaigast juunini sadas Eestis äärmiselt vähe, nii et põllumehed olid hädas loomade toitmisega. Globaalne soojenemine on tõsiasi – eelmisel nädalal registreeriti inimkonna teadaoleva ajaloo kuumim päev. Kuumus aga tähendab seda, et vee probleem muutub üha pingelisemaks ja siin on Viimsi vald vaid üks näide laia maailma probleemidest.

Ilmselt pole kaugel need päevad, mil meiegi peame hakkama mõtlema vee tarbimise piiramisele. Selge, et sellega koos peab suurenema teadlikkus loodushoiust ja saastamise lõpetamisest.

2017.–2018. maadles veeprobleemiga Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinn, nii et sealsed võimud prognoosisid juba nn «nullpäeva» ehk aega, mil linn jääb täiesti ilma veeta. Kuid võimude otsused vee tarbimist piirata ning 2018. aasta suvel alanud sademed päästsid linna veepuudusest. Vee küsimus on terav maailma mitmes paigas ja nii suureneb ka teadlikkus ja vastutus selle ees, kuidas vett tarbida.

Eesti pole pidanud seni vee pärast muretsema. Vett on meil leidunud külluslikult ja nii mõnigi kord on välismaale sattunud eestlane imestanud, miks vee kasutamisega tuleb hoolikas olla. Ilmselt pole kaugel need päevad, mil meiegi peame hakkama mõtlema vee tarbimise piiramisele. Selge, et sellega koos peab suurenema teadlikkus loodushoiust ja saastamise lõpetamisest. Puhas loodus tähendab ka puhast joogivett.

Laupäeva nädalalõpulisas AK kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Rein Munter, et üks väljapääs veekriisist on reovee puhastamine ja uuesti ringlusse laskmine. «Ainult reovee taaskasutus suudab maailmas tagada piisava puhta joogi- ja tarbevee kodumajapidamises, põllumajanduses, tööstuses ja mujal. Kuid see puudutab ka tuleviku planeerimist ja järjepideva ning otstarbekohase veevarustuse tagamist isegi põua või liigsete vihmasadude ja uputuste perioodil,» märgib ta.

Viimsi valla näitel aga tuleb tõdeda, et veeprobleemi lahendamine peab olema kompleksne – see hõlmab endas vee tarbimise piiramist, läbi mõeldud uusarendusi ja laiemal skaalal ka innovatsiooni ning sellega kaasnevaid uusi tehnoloogiaid. Praegu on veel aega vee küsimuses midagi ette võtta, et mitte oodata selleni, kui vee küsimus on saanud kriitiliseks.