Juhtkiri ⟩ Keskerakonna siseheitlus on märk hilinenud sisedemokraatiast

Päeva karikatuur 08.07. Foto: Urmas Nemvalts

• Keskerakond ja EKRE oma juhte naljalt ei vaheta.
• Lagunemise korral kaotaks Keskerakond võimu ka Tallinnas.
• Erakond peaks ühendama inimesi ideede ja maailmavaate põhjal, mitte emakeele ja rahvuse.

Viimaste riigikogu valimiste kolm kõige suuremat kaotajat olid Keskerakond, Isamaa ja EKRE. Valija andis kõigile kolmele rahulolematuse signaali, kuid ainult ühes neist on toimunud tõsiseltvõetav sisekaemus.

On loogiline, et see erakond on Isamaa. Alates 2006. aastast, kui Res Publica ja Isamaaliidu ühinemisel tekkis praegune Isamaa, on erakonnal olnud neli juhti ja juunis uuesti erakonda juhtima valitud Urmas Reinsaluga sai teoks juba viies juhivahetus. Seevastu Keskerakond ja EKRE torkavad silma erakondadena, kes oma juhte naljalt ei vaheta.

Kui jätta kõrvale Edgar Savisaare lindiskandaaliaegne lühike episood Andra Veidemanniga, siis on Keskerakonnal kui Eesti vanimal siiamaani tegutseval erakonnal olnud ainult kaks juhti. Savisaar juhtis erakonda peaaegu 25 aastat ja alates 2016. aastast on Keskerakonna esimees olnud Jüri Ratas.

Keskerakonna siseheitlus on märk hilinenud sisedemokraatiast, mida saab ainult tervitada: parem hilja kui mitte kunagi. EKREIKE erakondadele tehtud miljoni euro suurune annetus tõi juba hangunud juhivahetuse uuesti päevakorda.

Mihhail Kõlvarti tegutsemises võib näha mitmeid motiive, kuid mis puudutab EKREIKEt, siis on see olnud järjepidev. Ta hääletas 2019. aastal Keskerakonna juhatuses EKREIKE koalitsiooni vastu ja on selle vastu ka nüüd, kui jutt käib EKREIKE opositsioonist. Peamine tundub olevat Jüri Ratase soovimatus EKREIKEt veaks lugeda ja valimiskaotuse eest vastutust võtta.

Eraldi küsimus on see, et nõrgad sisedemokraatia traditsioonid ei ole ainus Keskerakonda vaevav probleem. Ka nende suur valimiskaotus ei ole ainult EKREIKE süü. Vähemalt sama palju on süüdi Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis ähvardab Keskerakonna lõhki rebida. Erakonna aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnul ei saa endist «kodurahu foorumi» poliitikat enam vanaviisi jätkata.

Jüri Ratase otsus uuesti erakonna juhiks mitte kandideerida on riigimehelik ja väärib tunnustust. Nii nagu Isamaa, vajab ka Keskerakond sisekaemust ja uut hingamist, et vigadest õppida ja edasi liikuda. Ainuõige tee selleks on valida erakonnale uus juht.

Kui Keskerakond peakski lagunema, siis on kõige olulisem küsimus see, kellele jääb erakonna kaubamärk. Pärast erakonna esimehe kohast ilmajäämist lõi Edgar Savisaar omanimelise valimisliidu, kuid see ei toonud talle loodetud edu: 2017. aasta kohalikel valimistel sai ta küll isikumandaadi, kuid 2021. aastal jäi volikogust välja.

Lagunemise korral kaotaks Keskerakond ka võimu Tallinnas, mistõttu võib arvata, et kumbki pool ei vali seda teed kergekäeliselt. Kuigi maailmavaateliselt saaks ehk pilt selgemaks, oleks rahvuslikul alusel moodustatud vene erakonna tekkimine demokraatia teooria seisukohalt tagasiminek. Erakond ei peaks ühendama inimesi omaduste põhjal, mida muuta ei saa – nagu emakeel või rahvus –, vaid omaduste põhjal, mida muuta saab – nagu ideed ja maailmavaade.

Jüri Ratase otsus uuesti erakonna juhiks mitte kandideerida on riigimehelik ja väärib tunnustust. Nii nagu Isamaa, vajab ka Keskerakond sisekaemust ja uut hingamist, et vigadest õppida ja edasi liikuda. Ainuõige tee selleks on valida erakonnale uus juht.

Nüüd jääb üle pöörata kõik pilgud EKRE poole.