Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Priit Sibul Rahvastikukriisi eiramine on kriminaalne, Jürgen Ligi (42)

Copy
Poliitik Priit Sibul oma renoveeritavas maakodus.
Poliitik Priit Sibul oma renoveeritavas maakodus. Foto: Arvo Meeks

Jürgen Ligi jutt iibest kui loomakasvatusest on demagoogia tipptase. Kas Jürgen Ligi pole veel kuulnud, et Eestis on saja aasta madalaim sündimus? Ent see pole ainult Eesti probleem. Demograafiline kollaps on ees ootamas kõikjal maailmas. Ka maailma mõjukaimad inimesed, näiteks Elon Musk, peavad seda meie ajastu suurimaks probleemiks. Parafraseerides Jürgen Ligi ennast: rahvastikukriisi eiramine on kriminaalne, leiab Isamaa peasekretär Priit Sibul.

Ligi võrdleb laste saamist loomakasvatusega. Ta ütleb, et inimkond on asunud õigustatult loomakasvatust häbenema ja ümber mõtestama. Tundub, et ka laste saamist tuleks häbeneda ja ümber mõtestada? Ligi ülejäänud tekst tundub sellise mõttekäiguni viivat.

Ligi sõnul pole vaja soodustada laste sündi, vaid riigi mõte on suurendada inimeste heaolu. Kui kauaks seda heaolu on võimalik suurendada, kui järeltulevaid põlvi pole? Vananevas ühiskonnas ei ole võimalik samasugust heaolu eriti pikalt nautida, kui järelkasv puudub. Mida vanem on rahvastik, seda rohkem inimesi peab üks tööinimene oma maksudega ülal pidama.

Rahvastikukriisis kaotajaks jäämine tähendab ei rohkem ega vähem kui rahva ja riigi kadu, millele eelneb aastakümneid kestev majanduslik agoonia.

Kusjuures see ei ole enam kauge tulevik, vaid toimub nüüd ja praegu. Rahvastiku vananemisel on riigireitingutele otsene mõju (Financial Times 17.05.2023). Juba praegu võidavad riigid, kellel on tervislikum rahvastikukoosseis. Et jääda võitjaks, peab iive olema üle taastetaseme või vähemasti selle lähedal. Rahvastikukriisis kaotajaks jäämine tähendab ei rohkem ega vähem kui rahva ja riigi kadu, millele eelneb aastakümneid kestev majanduslik agoonia.

Suuremad riigid suudavad ka kahaneva rahvastikuga kesta kaua, kuid väikeriigil nagu Eesti seda luksust lihtsalt pole. Sellepärast peaks iga poliitikas osaleva inimese põhiseaduslik eesmärk olema eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Eesmärki saab täita ainult ja üksnes siis, kui eestlastel on piisavalt lapsi. Sajandi suurimas rahvastikukriisis peab olema Eesti poliitikute prioriteet number üks: teha kõik selleks, et Eestis rohkem lapsi sünniks.

Ligi ütleb selle kohta täiesti seosetu lause, mille üks pool räägib teisele poolele vastu: «Riigi mõte ei ole inimesi paljundada, kuigi eestluse elujõud ja järelkasv Eesti riigi mõte on.» Mida ta sellega mõtleb, aru ei saa. Ent oma järgmistes punktides teeb ta selgeks, et kui inimesed ei jaksa lapsi saada, siis olgu nii. Peaasi, et riigi rahandus oleks korras, et saaks teha «vajalikemaid asju».

Mis asi on Ligi arvates Eesti riigile vajalikum asi, kui mitte eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade? Tema sõnul on see eestlaste elustandardi parandamine. Esiteks võiks Ligi ära seletada, kuidas on 25 aasta pärast võimalik kõrge elustandard ja head tugiteenuseid, kui reaalselt ei ole piisavalt noori inimesi, kes peaks siis tööturule asuma, et vananenud ühiskonda ülal pidada.

Teiseks võiks Ligi ära seletada, millisel moel peaks eestlaste elustandard paranema valitsuse praeguste meetmetega. Kuidas parandab Eesti inimese elustandardit näiteks automaks? Kellegi elu see ju paremaks ei tee, ainult täidab riigieelarvet.

Kui eestlasi enam maamunal pole, on täitunud ka tema eesmärk tasakaalus riigieelarvest.

Riigieelarve täitmiseks on tavakodanike pere-eelarve kallale minna lihtsam, kui kärpida enda kulusid. Ministeeriumite kulude kärpimine näeb välja eriti vaevaline - 50 miljoni eest kärpekohtade otsimine on kestnud kevadest saati, kuid selle sisu on endiselt salajane ja kärpeid ei tundugi leitavat. Palju lihtsam oli raha ära võtta lasterikastelt peredelt. Vastav eelnõu anti sisse juba valitsuse esimesel tööpäeval.

Tasakaalus eelarve vist tundubki olevat Ligi tõeline suur eesmärk. Lapsed, iive, toimetulek, eesti keel ja kultuur – kõik see on kõrvaline tühi-tähi, mis suure eesmärgi täitmist ainult segavad. Ligile võib lohutuseks öelda, et kui eestlasi enam maamunal pole, on täitunud ka tema eesmärk tasakaalus riigieelarvest. Pole inimesi, pole tulusid, pole kulusid ja riigieelarve on kenasti nullis.

Tagasi üles