Tänavu on taas teravalt üleval küsimus, mida hakata peale kuuse-kooreüraskitega meie metsades. Kliimaminister Kristen Michal on pakkunud lahenduseks suurendada kuusikute optimaalset lageraiemahtu 1400 hektari võrra, mis tähendab, et püüdlused riigimetsa raiemahtu kestlikule kursile suunata on jälle luhtunud. Hetkel on kliimaminister oma otsusega päästmas puitu, mitte metsa, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.
Tellijale
Liis Kuresoo ⟩ Kuidas päästa metsa, mitte puitu (8)
Kuuse-kooreüraskil on käes head ajad. Fossiilkütuste põletamisest põhjustatud kliimamuutused on toonud kaasa mitmeid tingimusi, mis seda väikest putukat soosivad. Järjest soojemad talved aitavad tal rasked ajad üle elada kuusekoore all talvitudes. Kuumemad ja pikemad suved soosivad mitmete üraskipõlvkondade sirgumist. Lisaks muudavad sagenenud ja pikenenud põuad kuused nõrgaks. Kuigi puud on kohastunud üraskitele vaiguerituse abil vastu seisma, ei suuda nad erakordsete kliimaolude tõttu putukatega enam nii edukalt toime tulla ning paljud puud vannuvad alla. Hea pinnase üraski levikuks on ette valmistanud ka monokultuursete kuusikute istutamine ja raietega üheülbaliseks kujundamine.