JUHTKIRI ⟩ Eesti riik peab oma rahaasjad korda saama

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Eesti riik on jaganud 36 000 Eesti ettevõttele enam kui neli miljardit eurot.
• Kõik riigiabi saajad ei ole teada, sest riigiabi andjad pole esitanud andmeid riigiabi registrisse.
• Kui kõiki toetusi riigiabi registris ei ole, siis tekib kiusatus raha «vasakule» panna.

Eesti riigi rahaasjad pole korras, see on aga takistuseks majanduse jalule saamiseks ja soodustab korruptsiooni teket.

Täna avaldatud riigikontrolli märgukirjast rahandusministrile nähtub, et Eesti riik on jaganud viimase kümne aastaga eri asutuste vahendusel üle 36 000 Eesti ettevõttele enam kui neli miljardit eurot, «kuid jätnud andmete puudulikkuse ja toetusandjate vähese koostöö tõttu kasutamata selle majanduspoliitika hoova täieliku potentsiaali».

«Riik saaks anda ettevõtetele soovi korral hoogu palju täpsemalt (innustada sektoreid erinevalt, tiivustada tulutoovaid tegevusi, stimuleerida soovitud tulemusi), kui toetuspoliitika kujundajate käsutuses oleks terviklikum ja usaldusväärsem info senise abi ning selle mõju kohta,» ütleb märgukiri.

Lisaks selgub, et kõik riigiabi saajad ei ole teada, sest riigiabi andjad pole esitanud  andmeid riigiabi registrisse, ning vastava registri koostamine on aeganõudev ja riigi toetustest tervikpildi saamine seega keeruline.

Eesti majandus kahanes eelmisel aastal 1,3 protsenti ning Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kahaneb sellelgi aastal veel 0,4 protsenti. Järelikult on äärmiselt oluline, et riigi toetus majandusraskustes vaevlevatele ettevõtetele oleks efektiivne ning teeniks üldise majanduskasvu eesmärke. Kui need toetused on aga arusaamatud ning puudub tervikpilt vajalikest hoobadest, kannatab ka majanduskasv. Mõistagi sõltub Eesti majanduskasv ka muudest teguritest, olgu selleks Ukraina sõda ja sellest tulenevad hinnatõusud, ent toetustega seotu saaksime ise korda teha.

Kui koalitsioonipoliitikud kinnitavad, et 50 miljoni euro suurust kärbet on keeruline teha, siis üks võimalus on parandada ettevõtetele antavate toetuste korda.

Kindlasti leidub toetuste jagamissüsteemi korrastamisel ja nende kohta tervikpildi saamisel kokkuhoiuvõimalusi. Kui koalitsioonipoliitikud kinnitavad, et 50 miljoni euro suurust kärbet on keeruline teha, siis üks võimalusi on parandada ettevõtetele antavate toetuste korda. Valitsuskoalitsioon on näinud eelarve kohendamiseks ette maksutõuse, millest ei räägitud enne valimisi ja mis tekitab suurt pahameelt. Pahameelt peab tekitama ka riigi kui rahajagamisaparaadi kehv olukord. Kes vastutab? Maksutõus tundub riigikontrolli märgukirja valguses kõige lihtsam viis eelarvet kohendada, kuid peab küsima, kas ja kui tõsiselt mõeldi eelarve lappimise alternatiividele.

Lisaks riigi majanduse vähikäigule tekitab segane või must raha võimaluse korruptsiooniks. Kui raha jagamise põhimõtted pole selged või kõiki toetusi pole riigiabi registris, tekib alati kiusatus seda raha «vasakule» panna ja kasutada seda omakasu huvides. Korruptsioon avab ukse mõjuvõimuga kauplemisele ja semukapitalismile – nähtused, mille Eesti peaks olema ammu seljataha jätnud.

Eesti on end alates taasiseseisvumisest reklaaminud kui selgete põhimõtetega majanduskeskkonda, kus mängureeglid on kõikidele ettevõtetele ühesugused. Kas see on ka praegu nii, on suure küsimärgiga. Nüüd jääb rahandusministeeriumil vastata riigikontrollile, kuid muidugi ei tohi vastus jääda lihtsalt sõnadeks, vaid see peab muutuma tegudeks. Sest toetuste korrastamine ja tervikpilt riigi rahaasjadest on meie kõigi huvides.