Ismail Mirzojev ⟩ Minister, mis toimub?

Hannes Mets juhtis Ida-Virumaa kutsehariduskeskust üle üheksa aasta ja sel ajal valmis ka uus õppekorpus. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

• Haridus- ja teadusministeeriumi poliitika tekitab hulga küsimusi.
• Murekohad on nii õpetajate palgatõus kui ka venekeelne haridus.
• Avastatud rahaline puudujääk näitab süsteemseid probleeme vastutusalas.

Eesti haridus on alati olnud meie riigi eduloo oluline tugisammas. Meie koolisüsteem on saanud rahvusvahelise tunnustuse ning meie noored saavutanud märkimisväärseid tulemusi haridusvaldkonnas. Siiski on haridus- ja teadusministeeriumi poliitika ja otsused tekitanud viimasel ajal murekohti ja küsimusi, millele oleme saanud vaid ebamääraseid vastuseid, kirjutab Keskerakonna Noortekogu aseesimees ja Tartu VOCO vanemõpetaja Ismail Mirzojev.

Õpetajate palgatõus on olnud kauaaegne lubadus, mille täitmine jäänud saavutamatuks. Eesti õpetajate palk on pidevalt jäänud alla soovitud tõusu, luues rahulolematust ja ebakindlust haridussektoris. Seda arvestades tekib küsimus, kas haridus- ja teadusministeerium mõistab tõeliselt õpetajate rolli ühiskonnas ning väärtustab nende panust piisavalt? Konkurentsivõimelise palgata on keeruline meelitada ja hoida parimaid õpetajaid, mis omakorda mõjutab meie hariduse kvaliteeti.

Teine segadust tekitav teema on Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juhi vahetus. Direktor Hannes Mets, kes tuli avalikkuse tähelepanu alla seoses koolis suuresti vene keeles toimunud õppetööga, lahkub päevapealt ministri nõudmisel. Teda asub asendama Mati Lukas (RE), kelle ametisse määramine toimus ilma avaliku konkursita. Kas oleme tagasi nõukogude ajastu mentaliteedis, kus ametikohad jagatakse «omadele» ilma avaliku konkursita? Selline otsustusprotsess kahjustab demokraatia põhimõtteid ning seab kahtluse alla ministeeriumi otsustusprotsesside läbipaistvuse. 

Kristina Kallase kommentaarid Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse eestikeelse õppe teemal on tõstatanud olulisi küsimusi ministeeriumi juhtimise ja vastutuse kohta. On ilmne, et keeleoskuse tähtsust ei tohiks alahinnata: eestikeelne õpe on Eesti kodanike kujunemisel ja tööturule sisenemisel oluline. Ametnikud, kes olid teadlikud kutsekooli keelepoliitika probleemidest, kuid ei tegutsenud, on eriti murettekitavad. Selline tegevusetus kahjustab usaldust ministeeriumi suhtes ja paneb kahtluse alla selle võimekuse lahendada probleeme oma vastutusalas.

Kas ministeeriumil on tegelikult selge ülevaade sellest, kui suur on meie hariduse rahastamise vajadus?

Veelgi murettekitavam on aga hiljutine avastus, et haridus- ja teadusministeeriumil on eelarvest puudu umbes 27 miljonit eurot, et viia täielikult läbi eesti keelele üleminek koolides. See on tõsine löök meie haridussüsteemile, mis nõuab põhjalikku planeerimist ja juhtimist. Selline rahaline puudujääk näitab süsteemset ebaõnnestumist ministeeriumis.

Kuidas saab nii olulises sektoris nagu haridus ette tulla nii suur juhtimisalane ebaõnnestumine? Kas ministeeriumil on tegelikult selge ülevaade sellest, kui suur on meie hariduse rahastamise vajadus? Milline on plaan selle olukorra lahendamiseks?

Kõik need küsimused nõuavad vastuseid, sest puudutavad riigi haridussüsteemi terviklikkust ja tõhusust. Vajame läbipaistvust ja selgust, kuidas meie haridussüsteemi juhitakse ning lapsi õpetatakse. See pole lihtsalt administratiivne probleem, vaid mõjutab meie järeltulijate haridust ja tulevikku. Haridusministeerium peab olema läbipaistev ja vastutustundlik. Vastasel juhul on laste haridus ohus.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, me ootame Teie vastuseid. Ootame, et astuksite välja ja kaitseksite riigi haridussüsteemi, tagades, et see on läbipaistev, õiglane ning kõigile avatud. Meie laste haridus ja riigi tulevik väärib parimat.