Hanno Pevkur ⟩ Riigikaitse saab 10 aastaga üle 13 miljardi euro

Liikursuurtükk K9 Kõu. Foto: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

• Laskemoonavarusid saab olema üle kahe korra rohkem, kui praegune eesmärk seda ette näeb.
• Hiljuti allkirjastati Iisraeli kaitsetööstusega leping varitseva õhuründemoona ostuks.
• Vabariigi valitsus kinnitas hiljuti kaitseväe sõjaaja isikkoosseisuks 43 700 võitlejat.

Riigikaitse tugevdamise prioriteet on laskemoon, laskemoon ja veel kord laskemoon, kirjutab kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond).

Vabadusel pole hinda. Ent vabaduse hoidmiseks tuleb leida mõistlik tasakaal maksimaalse julgeoleku tagamise ning maksumaksja võimaluste vahel. Arvestades oluliselt muutunud julgeolekuolukorda, tegi vabariigi valitsus hiljuti olulised muudatused riigikaitse arengukavas ning seadis prioriteedid järgmiseks kümneks aastaks.

Saame püsivalt arvestada eelarveliste vahenditega, mis protsendina väljendades on kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja praeguseid majandusprognoose arvestades tähendab enam kui 13 miljardit eurot järgmise 10 aasta jooksul. See paneb nii kaitseväele kui kaitseministeeriumile suure vastutuse, et iga maksumaksja eraldatud euro toodaks maksimaalselt kaitsevõimet ja oleks efektiivselt kasutatud.

Nii olemegi järgmiste aastate jooksul tugevdamas näiteks mitmeid maaväe võimekusi, sh kaudtulevõimekust. Ukraina kogemus on näidanud, et väga oluline on suurendada laskemoonavarusid, mis tagab kaitseväele vajaliku toimimise sõjaajal.

Kui kehtiv riigikaitse arengukava koos vabariigi valitsuse 2022. aasta lisaotsustega nägi ette moona jaoks 1,3 miljardit, siis täiendame seda veel lisaks miljardi euroga, ehk prioriteediks on laskemoon, laskemoon ja veel kord laskemoon. Selle tulemusel saab Eestil olema laskemoonavarusid olulisemate relvasüsteemide jaoks üle kahe korra rohkem, kui praegune eesmärk ette näeb, alates Javelini tankitõrjerakettidest kuni käsitulirelvadeni.

Plaanis on panustada strateegilisse ja taktikalisse luuresse, luues brigaadidele vajalike võimetega luurepataljonid.

Arendame ka mitmekihilist õhutõrjevõimekust, sealhulgas droonitõrjet. Lähiajal on Eesti koostöös Lätiga hankimas keskmaa õhutõrjevõimekust, läbirääkimised on käimas Saksa süsteemi Iris-T hankimiseks. Samuti oleme juba sõlminud Poolaga ühishanke lühimaa õhutõrjesüsteemide PIORUN soetamiseks ning hiljuti värske viie riigi ühishanke õhutõrjesüsteemide MISTRAL täiendamiseks.

Väga oluline Ukraina õppetund on kaudtulevõime suurendamine. Selle võime arendamiseks allkirjastasime hiljuti Iisraeli kaitsetööstuse esindajatega lepingu varitseva õhuründemoona ostuks. Lisaks sai aasta alguses allkirja HIMARSi hankeleping. Käib kibekiire töö, et kõik hangitavad relvasüsteemid oleksid võimalikult kiiresti Eestis valmiduses. Vastavalt kaitseväe juhataja nõuandele oleme seoses uute võimete mehitamisega teinud otsuse pikendada ajateenistust kuni 12 kuule, et tagada uute ja kriitiliste relvasüsteemide mehitatus.

Kaitseväe arengu vaatest on ülioluline, et jätkub vastloodud diviisi juhtimise arendamine, mis seob ühtseks rusikaks meie enda brigaadid, liitlaste väed ja maakaitse. Diviisi võimekustest on plaanis suurendada kaudtule võimekust ning luua lisaks kahele jalaväebrigaadile, kus mõlemas on tulevikus kasutusel K-9 liikursuurtükid, täiendavalt kolmas suurtükiväepataljon, mis on mobiilne ja toetab diviisi otsustavates lahingutes tuleülekaalu loomisel.

Vähem väljapaistvam, ent lahinguväljal seda olulisem on täpsus ning olukorrateadlikkus, mistõttu on plaanis panustada strateegilisse ja taktikalisse luuresse, luues brigaadidele vajalike võimetega luurepataljonid.

Aga investeeringud võimearendusse kaotavad mõtte, kui nende võimete kasutamist pole võimalik harjutada ega välja õpetada. Selleks on vältimatult vajalik laiendada väljaõppealasid. Meenutan, et juba varem on tehtud otsus 2. jalaväebrigaadi soomus- ja kaudtule võimeks, ning see ja teised võimearendused tähendavad vajadust liikuda edasi väljaõppealade laiendamise ja väljaarendamisega.

Tugevad liitlased

Lisaks juba mainitud kolmele protsendile investeerib Eesti osaliselt ka meie julgeolekusse panustavate liitlastega seotud kuludesse. Hea meel on selle üle, et liitlaste vastuvõtukulusid saame katta ka NATO ühisrahastust, sest siinse regiooni julgeoleku tagamine on ka kogu NATO julgeoleku tagamine. Seetõttu töötame järjepidevalt selle nimel, et meie liitlased paigutaks siia piisavalt võitlejaid ning kõrgtehnoloogilisi relvasüsteeme ja suurendaks eelpaigutatud varustuse ning laskemoona hulka.

Samas kehtib ka liitlaste puhul sama reegel, mis meie enda kaitseväe arendamisel – ilma vastavate taristuinvesteeringute ning harjutusväljadeta ei ole täiendavaid liitlasüksusi ega varusid võimalik Eestis võõrustada. Olgu taustateadmisena öeldud, et praegu võõrustab meie 2. brigaad Kagu-Eestis kahte USA jalaväekompaniid (veidi üle 300 inimese). Suund on aga integreerida 2. brigaadi juurde alaliselt liitlaste pataljon (umbes 800–900 inimest) sarnaselt 1. brigaadiga.

Lisaks meie heale koostööle Suurbritannia, USA ja Prantsusmaaga on loomulikult väga oluline ka kaitsekoostöö tihendamine meie lõunanaabrite Läti ja Leeduga. Oleme üheskoos algatanud NATO Balti õhukaitsemissioonide alustamise sarnaselt õhuturbemissioonidega ning rõõm on tõdeda, et viimasel NATO kaitseministrite kohtumisel sai see idee ka heaks kiidetud. Mõistagi vaatame ka põhja poole ning tihendame kaitsekoostööd Soome ja Rootsiga.

Soome NATOga liitumine on juba praegu avanud mitmeid uksi, mis toetavad koostööd Eestiga ning tugevdavad oluliselt meie regiooni julgeolekut. Samuti oleme koostöös NATO ja Euroopa Liidu partneritega suurendamas veealuse kriitilise taristu seiret ja kaitset Läänemerel.

Just liitlastega koos peame heaks kiitma lähiajal ka uued NATO piirkondlikud kaitseplaanid. Lisaks kaitseplaanidele ootame Vilniusest kõikide NATO riikide lubadust kaitsekulude tõstmiseks ning selget sõnumit Ukrainale nende võimaliku teekaardi kohta teel NATO liikmeks.

Eesti kaitseväe põhijõud on reservvägi

Tulles aga tagasi koduse kaitsevõime juurde, on hea meel tõdeda, et oleme juba sellel aastal tõstmas Kaitseliidu võimekust, suurendades muu hulgas maakaitse isikkoosseisu
20 000 inimeseni, tagades varustuse ja väljaõppekulud kaitse-eelarvest ning suurendades Kaitseliidu instruktorite arvu.

Eesti kaitseväe põhijõud põhineb hästi koolitatud ja motiveeritud Eesti inimestel, mis tähendab, et nii tegevväelased, reservistid kui kaitseliitlased peavad olema hoitud ja hästi varustatud. See on kindlasti suur väljakutse, sest vabariigi valitsus kinnitas hiljuti kaitseväe sõjaaja isikkoosseisuks 43 700 võitlejat, ent see on hea väljakutse.

Juba lähiajal ostame suurtes kogustes juurde üksikvõitleja varustust, samuti varustatakse kõik üksused individuaalsete kandesüsteemide ja kuuliplaatidega, lisaks suureneb öise võitluse võimekus ja kasvab tankitõrjevõime.

Maakaitse kaitsevalmiduse lakmustestiks saab kindlasti olema sügisel algav suurõppus «Ussisõnad», mis loodetavasti on vähemalt sama hea kui hiljuti toimunud lisaõppekogunemine «Okas-2», kus Kaitseliit ning reservväelased näitasid valmisolekut kiiresti reageerida. Lisaõppekogunemine andis võimaluse Kaitseliidul tulevaseks suurõppuseks harjutada ning teha kõik selleks, et sügisesel õppusel osalejad saaksid võimalikult hea kogemuse ning sooviksid panustada ka tulevikus riigikaitsesse.

Lõpetuseks on hea meenutada kuldset tõde, et kaitsetahe algab meist kõigist endist. Seetõttu on lisaks harjutamisele oluline, et pered ja tööandjad igati õppusel osalejaid toetaksid. Kaitseministeeriumi poolt oleme tunnustamas ka tublisid ettevõtjaid, kes toetavad tööandajana õppustel osalemist ning pakuvad õppustel olijatele sotsiaalseid garantiisid. Soovin isiklikult tänada veel kord kõiki lähedasi ja tööandjaid, kelle panus riigikaitsesse on väga oluline.