Brit Koppel ⟩ Kuulumine Euroopa Liitu on aidanud meilt varastatud aastad tasa teha

EL ja Eesti lipud Foto: Erik Prozes

​Me oleme vabad ja teised Euroopa riigid on meile toeks, aga me ei tohi võtta seda iseenesestmõistetavana, lasta käsi rüppe ja oodata, et küll keegi teine meie eest…, kirjutab Brit Koppel.

Kui ma 20 aastat tagasi sügisel Euroopa Liiduga liitumise poolt hääletama läksin, olin kolmandat kuud lapseootel. Ma ei teadvustanud toona võib-olla liiga selgelt, mida tähendab europerega liitumine, küll aga teadsin täpselt, millisesse maailma ma oma last tuua ei tahaks – nõukogude Eestisse, millest isegi noore inimesena soovisin end jäädavalt lahti kiskuda. Olin näinud vaesust, hirmu ja Vene sõjatehnika lahkumist, mis kriipis mu kodutänava asfaldi. Sellist Eestit ma ei tahtnud, seega tuli pilk pöörata alternatiivile.

President Lennart Meri ütles 2001. aastal, enne oma ametiaja lõppu intervjuus Prantsuse päevalehele Le Figaro: «Ärgem tehkem endale illusioone. Me ei saa kunagi elama ideaalses maailmas või paradiisis. Me jääme vajama NATOt ja Euroopa Liitu. Nad tagavad dialoogi ning vajadusel jõu agressioonile vastuseisuks.»