Juhtkiri ⟩ Venemaa sissetulekud peavad vähenema

Metsalangetamine Primorski krais Tšernigovka rajoonis. Venemaa Kaug-Idas on suur osa metsatööstusest Hiina kontrolli all. Foto: Pärnu Postimees

• Eestisse tuuakse varjatult Venemaa puitu, deklareerides, et see tuleb hoopis kolmandatest riikidest.
• Ei ole lihtsalt aktsepteeritav teenida agressoriga koostööd tehes.
• See läheb vastuollu igasuguste eetikareeglitega.

Venemaa sissetulekute vähendamine peab olema meie kõigi ülesanne, vaid siis on lootust, et Ukraina selle sõja võidab.

Nii kirjutab Postimees, kuidas Eestisse tuuakse varjatult Venemaa puitu, deklareerides, et puit tuleb hoopis kolmandatest riikidest. Ühe kurioosumina on näiteks puidu päritolumaana lisandunud sel aastal Araabia Ühendemiraadid, kus on teadupärast metsa vaid 4,5 protsenti riigi territooriumist.

Tõsisem küsimus on, mida säärase teadmisega nüüd peale hakata. Maksu- ja tolliamet teeb vastavat kontrolli, küsides mõnikord ka väidetavast päritoluriigist järele, kas toodav kaup ikka sellest riigist tuleb. Kuid sellest ei pruugi piisata, arvestades eriti, et nii mõnigi päritoluriik lõikab Vene kauba vahendamisest kasu ning seega on selle riigi huvides kauba päritolu varjata. Me peame meeles pidama, et nn globaalse lõuna jaoks pole Ukraina sõja hukkamõist ja Ukraina võidu vajalikkus sugugi päevselged. Miks siis mitte mõelda kahtlaste riikide ja firmade nimekirja sisseseadmisele?

See ettepanek võib tunduda pealekaebamisele õhutamisena, aga tõsiasi on, et Venemaa sissetulekute suurendamine või hoidmine kasvõi samal tasemel aitab Vene sõjamasinal Ukrainas sõda pidada ja ukrainlasi tappa. On arusaadav, et Ukraina sõda tekitas paljudele ettevõtetele majanduslikku kahju, sundides neid otsima alternatiivseid sissetulekuallikaid.

Ent siin on koht, kus eetika trumpab üle majandusliku kasu. Ei ole lihtsalt aktsepteeritav teenida agressoriga koostööd tehes. See läheb vastuollu igasuguste eetikareeglitega. Kuid mitte ainult seda – Eesti on olnud nende riikide esirinnas, kes on nõudnud pidevalt sanktsioonide karmistamist Venemaa vastu ja seega läheks Venemaa kaudne abistamine väga järsult vastuollu Eesti välispoliitiliste eesmärkidega.

Muidu meenutab Ukraina abistamine Kaval-Antsu põhjata kübarat, mida Vanapagan täita üritas. Ukraina saab läänelt küll abi, aga sellest on vähe tolku, kui Venemaa sissetulekud ei vähene.

Eestisse toodava puidu teema pole muidugi ainus Vene-vastaste sanktsioonidega seotud küsimus, moodustades üksnes tibatillukese osa kogu Venemaa sissetulekute spektrist. Euroopa Liit on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele Vene-vastaste sanktsioonide 11. paketis, mis tähendabki esmajoones seda, et pannakse kinni Venemaa alternatiivsed sissetulekuallikad. Kui kaubandus lääneriikide ja Venemaa vahel on vähenenud, on viimane õppinud leidma uusi teid oma kaubavahetuse ülalhoidmiseks. Just sellega tegeleb Euroopa Liidu 11. sanktsioonipakett.

Muidugi sisaldab Venemaa alternatiivsete sissetulekuallikate sulgemine poliitilisi karisid. Kuidas ja kas karistada näiteks Hiinat või Türgit, kes samuti Vene kaupu vahendavad? On ka selge, et sanktsioonid kohe mõjuma ei hakka ning kindlasti mõeldakse Moskvas edasistele stsenaariumidele, kuidas sanktsioone vältida.

Aga lääneriikidel pole muud võimalust kui sanktsioonidega jätkata. Sest muidu meenutab Ukraina abistamine Kaval-Antsu põhjata kübarat, mida Vanapagan täita üritas. Ukraina saab läänelt küll abi, aga sellest on vähe tolku, kui Venemaa sissetulekud ei vähene. Ehk teisisõnu: laias laastus kompenseeritakse Ukraina abistamist Venemaaga kaupa tehes. Kasvõi kaudselt. Ei tundu just väga läbimõeldud poliitika olevat.