Tomasz Chłoń ⟩ Kui tulevane NATO Vilniuse tippkohtumine pole edukas, võiks see olla vähemalt kasulik

U.S. President Joe Biden, right, speaks with British Prime Minister Boris Johnson during a round table meeting at a NATO summit in Madrid, Spain on Thursday, June 30, 2022. Foto: Bernat Armangue / AP/Scanpix

11.–12. juulil aset leidvast NATO Vilniuse tippkohtumisest ei saa ajaloolist tippkohtumist. Samuti ei saa liitumiskutset Ukraina. Kas tippkohtumine tuleb sellest hoolimata hea? See sõltub sellest, millise «vastupakkumise» see ennast ja meid kaitsev rahvas saab. Ega sellest tule piinlik pakkumine? Niisamuti sõltub Vilniuse edu sellest, kuivõrd täidetakse NATO eelmise aasta Madridi tippkohtumise otsuseid, kirjutab analüütik Tomasz Chłoń. 

Madridis tõsteti latt kõrgele. Liitlased aktsepteerisid uut NATO vägede mudelit, mis kujutab endast Koperniku läbimurret, millist pole nähtud külma sõja lõpust saadik. Neljakümnest tuhandest sõdurist koosneva kiirreageerimisüksuse asemel kutsuti kokku 300 000. Kolmandik neist peab olema valmis toetama alliansi ohtu sattunud piirkondi 10 päeva jooksul ja veel sada tuhat 30 päeva jooksul.

Aasta on liiga lühike aeg, et sellisele väljakutsele vastata. Seetõttu on andnud riigipead ja valitsusjuhid aega kuni 2023. aasta lõpuni. Teisalt oli osa Madridi kokkuleppepunkte tegelikuks saamas isegi juba enne tippkohtumist. Kiirreageerimisüksus koos oma juhtimisstruktuuride ja idatiiva kaheksas riigis asuvate lahingugruppidega ulatus juba ligi 25 000 sõdurini.