Jaanus Männik ⟩ Johannes Voldemar Veski 150: mäletame laiahaardelist kultuurikorüfeed

Gori karikatuur: Johannes Aavik ja Johannes Voldemar Veski keelt küpsetamas. Avaldatud Wabas Maas 20. veebruaril 1936. Foto: Wikimedia Commons

1873. aasta on andnud Eesti rahvuse ja kultuuri edendamiseks vähemasti kaks imetlusväärset ja hindamatut suurmeest. Äsja lõppes 29. mail 1873. aastal Hiiumaal Käinas sündinud Eesti klassikalise muusika teerajaja Rudolf Tobiase mälestusfestival. 27. juunil 1873 sündis teine kultuurikorüfee – vähemasti kuus aastakümmet juhtivalt eesti kirja- ja teaduskeelt uurinud ja kujundanud akadeemik Johannes Voldemar Veski, meenutab emakeelehuviline ja ühtlasi Veski vanavanemate Kareli ja Leenu tütretütre pojapoeg Jaanus Männik.

Keelemehe 1974. aasta mälestusteraamatu kohaselt sündis Johannes Voldemar Veski Tartumaal Vaidavere külas Kaasiku talu kümnelapselises peres esimese lapsena. Niisiis nagu ikka, eesti kultuur ja keel, eestlus ja eesti riiklus on sündinud ja pärinevad eeskätt taluperedest ja -taredest. Või siis talupoistest kirikuõpetajateks-koolmeistriteks saanutest ja nende järeltulijatest, nagu Rudolf Tobias.

Neli aastat enne Veski sündi oli Tartus toimunud esimene Eesti üldlaulupidu, tähistamaks muuhulgas 50 aasta möödumist pärisorjuse kaotamisest. Talude tekkimine ja mõisnikelt väljaostmine kogus jaksu ja hoogu, kooliharidus kihelkondades ja külades edenes ärksate õhutusel jõudsalt.