Vanasti, mõtles Ilme, polnud üldse mohiitot. Oli piparmündiliköör. Kui see ühikas ümber läks, jäid sukkpüksid põranda külge kinni ja tulid ise jalast ära. Mingil määral oli riietuseseme irdumises ilmselt süüd ka kursavend Peetril, kellelt Ilme mõne aja pärast uue ilusa perekonnanime sai. Ilme Nüri, see kõlab uhkelt!
Vanasti oli üldse palju asju teistmoodi. Vanasti aeti ühikas salaja präskat, tänapäeval teeb seda juba iga teine mees, selle solgi nimi on käsitööõlu, seda müüakse poes ja see maksab hingehinda. Vanasti tähendas vikerkaarelipp Eesti tarbijate kooperatiivi lühendiga ETKVL, tänapäeval on tähtedeks LGBT. Äri käib! Ilme imes jooki.