Madli Vitismann ⟩ Käimasolev noorte laulu- ja tantsupidu on toonud esile veidra sõnakõlksu

Laulupidu Igaviku tuules Foto: Pilt videost

Kui mingit ajakirjanduslikku klišeed üle kasutatakse, võib see muutuda nii valdavaks, et asendab sõna, mille kujundlikuks sünonüümiks algul mõeldud oli. Nii on kuhugi kadunud lauluväljaku uhket ehitist tähistav «laululava», selle kujundlikuks sünonüümiks mõeldu mõõdutundetu kasutus aga mõjub eksitavana, märgib keeletoimetaja Madli Vitismann.

Kurb oli lugeda Postimehe reedesest laulupeo erinumbrist pealkirja «Ukraina lapsed panevad laulukaare all pärjad pähe». Kahju, kui pärja jätavad pähe panemata teised lapsed, kes ei seisa otse laululava katuse kaarja tugitoru all. Laulukaareks nimetataksegi seda kaugele paistvat jämedat toru, mis toetab laululava akustikaks sobiva kujuga katust. Sissejuhatavas lauses astub Ukraina laste mudilaskoor samuti «laulukaare alla», pealegi «teiste seas».

Kui palju lapsi mahub seisma selle tugitoru alla? Eks enamik ole ikka laululava astmetel või ühendkoori laulude ajal laululava ees. Vastus küsimusele antakse teada rahvamuusika-artikli sissejuhatuses: «puhkpilli- ja sümfooniaorkestri poisid-tüdrukud, keda on kokku 2300, esinevad laulupeo põhikontserdil laulukaare all».